Kaitseala

“Me tuleme kokku, et nutta ja mäletada, naerda ja mõtiskleda, õppida, meelt avaldada ja ette kujutada. Et imestada tehnilise meisterlikkuse üle ja kehastada jumalaid. Et pidada koos hinge kinni meie võime üle väljendada ilu, kaastunnet ja ebardlikkust. Me tuleme kokku, et saada energiat ja jõudu. Et pühitseda erinevate kultuuride rikkust ja lõhkuda piire, mis meid lahutavad.”

— Brett Bailey teatripäeva läkitus 2014

Publik - Sina või Teie, ei tea, kas me tunneme. Viis näitlejat. Valguskunstnik. Lavastaja. Kunstnik. Dramaturg. Äkki keegi veel. Või äkki on keegi puudu. Meid ühendab ainult see, et me täna õhtul siia jõudsime. Siia, teatrisse. Me ei lahku teatrisaalist järgneva kahe ja poole tunni jooksul. Me oleme koos.

Teatrisaal on korraga kaitseala ja ohutsoon. Kõik võib juhtuda.

Üks asi veel - “Kaitseala” Esietendus 21. Novembril 2018. 
Sügisel 2019 jõuab publiku ette üks teine “Kaitseala”, kui lubate, siis olgu see nimetatud “Kaitseala 2.0”. Iga etendus on kordumatu õnnestumiste ja ebaõnnestumiste jada.

Kaitseala on kokkutulek.
Kaitseala on Paide Teatri avalavastus.
Kaitseala on kutse.

“Inimesed publikus on sama olulised kui näitlejad, lavastaja, kunstnik, valgustaja, produtsent, Olku. Me ei ole cult, me ei ole poliitikud, me oleme need, kes me oleme. Live in the moment, mothafucka.”

”See On Okei, Kui Sulle Miski Ei Meeldi. Mulle näiteks ei meeldi kala. Mis siis. Uksed on kinni. Mitte lukus. Sa võid ära minna, tavaliselt inimesed ikka lähevad. Me lihtsalt ei soovita. Lõpus On Üks Väga Lahe Koht. Kui sa selle ära tabad, võid naabrile öelda. Siis saate võrrelda, kas mõtlete samamoodi.”

“Ma olen näitleja, kõik mida ma räägin, ei pruugi olla tõde. Kui ma ütlen, et ma armastan sind, siis ma ei pruugi seda tõsiselt mõelda. Või siis võin ka. Hehe. Mulle meeldib see töö.”

— Johannes Richard Sepping