OTT: Tere kõigile teatri ja tehisaru huvilistele! Mina olen Ott. Koos minuga on siin Maarja, Piret, Silva ja Kristian. Ja ärme unusta meie suurepärast meeskonda: meie dramaturg, helitehnik, videotehnik, valgustehnik ja loomulikult AI! Lisaks aitavad muusikat ja meeleolu näitlejate osalusel luua hääl-instrumendid.

(MIKRITE DEMO)

OTT: Nii nagu kõik tulevased etendused, on ka täna õhtune etendus maailma esietendus! Mitte keegi meist, tõesti – MITTE KEEGI, ei tea, mis saama hakkab – mis tujus tehisaru serverid täna on või kuhu tema loogika meid viib. Oleme kõik siin, selles ehmatuses, koos.

KRISTIAN: Ehmatuses, sest meie repliigid ja remargid ilmuvad vahetult peale valmimist SINNA seinale ja NENDELE kolmele ekraanile. Ning kes ei ole veel aru saanud, siis ka see tekst on eelnevalt genereeritud tehisaru poolt.

MAARJA: Tehisaru poolt, mis kasutab kõige uuemaid tehnoloogiaid ja algoritme, et genereerida kunstiliselt laitmatut sisu.

KRISTIAN: Ja see ei ole veel kõik. Meie tehisaru genereerib teksti sellise kiirusega, et suudaks kirjutada poole päevaga terve romaani!

PIRET: Ja kui sa loeksid ühe raamatu nädalas, siis kuluks sul umbes 11,000 aastat, et läbi lugeda sama palju raamatuid, kui on lugenud tehisaru.

SILVA: Nüüd on meil parem arusaam meie kaasautorist, seega võime edasi liikuda. Selleks, et tehisintellekt saaks hakata teatrimaagiat genereerima, on vaja andmepunkte. Esimesed andmepunktid, mille te valisite teatrimajja sisenemisel, on meil juba olemas: asukoht ja žanr. Konsiiliumiliikmete konsensusel on loo esimeseks tegevuspaigaks valitud: Suurlinna haigla erakorralise meditsiini osakond.

PIRET: Nüüd aga - kas olete kunagi mõelnud, mis tunne oleks ise valida, millist tegelast näitleja mängib? Täna on teil see võimalus.

SILVA: Teie valikutest koostame andmebaasi ja suuname selle meie dramaturgile, kes edastab selle tehisarule.

KRISTIAN: Ja kui te pakute välja mingi rolli, mis on... noh, natuke liiga ekstreemne, või pole avalikule ruumile kohane, siis meil on õigus kasutada vetot.

OTT: Niisiis, kohe algab kaos, aga see on positiivne kaos!

/// CUE KENN - Pinev Bass

(Näitlejad lähevad publikusse, küsivad rollide ja ideede kohta soovitusi, luues tugeva sideme publikuga.)

Näitlejad tulevad tagasi lavale

**OTT: ** Hea konsiilium! Käesolevaga loeme ette loodud tegelased, mis on saadud teie sisendist ning mis on parajasti läbimas tehisintellekti süvavõrku.

MAARJA: Niisiis, minu tegelane: [Tegelase nimi] – [Tegelase omadused], [Tegelase nimi] – [Tegelase omadused]... (Jätkub loeteluga.)

KRISTIAN: Teie loodud tegelased on küll kõik väga huvitavad, kuid ärge solvuge kui nad peaksid digitaalsele teepervele jääma, sest tehisaru kipub tegelasi ja nende omadusi vahel.. ära unustama.

**OTT: ** Teatrimajja sisenemisel valisite ka oma lemmikžanrid ja statistiliselt 4 kõige populaarsemat žanri pääsevad lavale. Teie esimene valik: Vestern, mis peaks tähendama lugu, mis on:

Metsikust, seadusetust läänest. Lugu, mis käsitleb õiglust, vabadust ja kättemaksu. Lugu, mis uurib karastunud kangelasi. Lugu, täis ikoonilisi pahalasi. Lugu, kus tegutsevad vaiksed šeriffid ja südametud pätid.

MAARJA: Tehisintellekti koolitamise protsess ei ole olnud lihtne. Kuid nüüd on meil süsteem: esmalt genereerib tehisintellekt kolm stseeni, millele järgneb meie improvisatsioon, mis lõppeb siis kui üks näitlejatest teeb:

(OTT TEEB PLAKSU)

MAARJA: Nii inspireerume meie tehisarust ja tehisaru saab omakorda inspiratsiooni meist.

**OTT: ** Meie improvisatsiooni edastab tehisarule dramaturg, ning tehisaru kirjutab järgmised stseenid. Peale seda, protsess kordub, kuni jõuame konsiiliumi diagnoosini.

KRISTIAN: Stseenide helid ja visuaalia - kõik on osaliselt või täielikult juhitud tehisintellekti poolt.

OTT: Niisiis:

Konsiilium on koos! Protsess on selge!! Asukoht on leitud!!! Žanr on paigas!!!! Tegelased on loodud!!!! Alustame!!!!!!

incoming

Asukoht: Suurlinna haigla erakorralise meditsiini osakonna ooteruum.
Kes: Jaak ja Milvi.

---

Milvi: (kohendab istet, näib rahutu) Ma tõesti loodan, et nad mind täna kuulavad. Igakord, kui siia satun, tundub nagu ma räägiksin seina vastu.

Jaak: (vaatab hetkeks Milvile, siis tagasi oma paberitesse) Haiglad on hõivatud kohad, Milvi. Aga ma luban, et täna kuulame sind hoolikamalt.

Milvi: (naerab kibedalt) "Hoolikamalt," ütled sa. Ma olen siin rohkem kui osa personalist. Te peaksite minu eest juba nimepidi tooli hoidma.

Jaak: (hetkeline paus, siis jätkab tõsiselt) Meie eesmärk on sind aidata, Milvi. Mitte teha asju hullemaks.

Milvi: Aidata? (paus, vaatab Jaaku) Sa tead, miks ma tõesti siin olen? Ma tahan muutust, Jaak. Tahan, et mu elus oleks midagi enamat kui ainult järgmine pudel.

Jaak: (vaatab Milvit, tõsine) Ma tean, ja see on esimene samm. Aga sa pead olema valmis ka järgmisteks sammudeks, Milvi.

Milvi: (hetkeline paus, siis vaikselt) Ma kardan, Jaak. Kardan, et ma ei suuda seda.

Jaak: (lühike paus) Kõik algab väikestest sammudest, Milvi. Ja ma olen siin, et sind nende sammudega aidata.

Remargi koht: Uks avaneb järsult ja sisse astub Kristiina, energiline ja otsusekindel, murdes läbi tavapärase haigla rutiini.

Kristiina: (energiliselt) Noh, kas me hakkame lõpuks ometi pihta või mis? Ma ei saa terve päev siin oodata.

[Stseen 2: Tavaline maailm - Probleem]
Asukoht: Haigla erakorralise meditsiini osakonna koridor.
Kes: Kristiina, Jason ja Maiu.

---

Kristiina: (astub sisse, energiline) Kas te kujutate ette, kui palju rohkem me teha võiksime, kui meil oleks rohkem vabadust oma otsuste tegemisel?

Jason: (skeptiliselt) Vabadus on hea, aga kuidas see meid siin aitab? Me oleme haiglas, mitte unistuste maailmas.

Maiu: (naeratab, entusiastlikult) Aga miks mitte? Miks me ei võiks siin olla nii innovaatilised kui võimalik? Miks mitte kasutada seda kohta, et katsetada piire?

Kristiina: (entusiastlik) Täpselt! Meie probleem on see, et meid hoitakse tagasi. Jaak ja tema "reeglid" ja "protokollid". Me vajame muutust!

Jason: (murelikult) Muutus on hea, aga mis hinnaga? Kas me oleme valmis võtma riske, mis võivad patsiente ohtu seada?

Maiu: (kindlalt) Mõnikord pead riskima, et saavutada midagi suurepärast. Me ei tohiks lasta hirmul end tagasi hoida.

Kristiina: (otsustavalt) See on see, mida ma tahan kuulda! Me peame näitama Jaakule ja kõigile teistele, et meie meetodid töötavad.

Remargi koht: Üle haigla kuulutussüsteemi antakse teada kiireloomulisest eriolukorrast, mis sunnib kõiki kohe tegutsema.

Jason: (hüppab püsti) See on meie võimalus! Näitame neile, mida me suudame!

Maiu: (tõuseb, resoluutne) Aeg on tegutseda. Näidake, milleks me võimelised oleme!

Kristiina: (võtab juhtpositsiooni) Tulge, see on meie hetk! [Monoloog]
Jaak:
Ma olen alati arvanud, et haigla seinad on need, mis mind kaitsevad. Turvalisus, rutiin, protokollid. Need on olnud minu relvad. Aga mis kasu on relvadest, kui sa ei tea, mille vastu sa võitled? Ma kuulen neid, ma näen neid - inimesi, kelle elud on lõputus võitluses. Milvi, kes võitleb oma sõltuvusega. Kristiina, kes unistab võimatust. Jason, kes tahab murda välja oma kastist. Ja Maiu... Maiu, kes otsib adrenaliini, et tunda elus olemise maitset. Ja mina? Ma olen siin, haigla südames, aga kas ma tõesti aitan neid? Või hoian ma lihtsalt kinni oma turvalisusest?

Remargi koht: Vaatab aknast välja, kus torm kogub jõudu, sümboliseerides sisemist tormi, mis temas endas möllab.

Aga siis, kui torm saabub, saab selgeks, et tõeline võitlus on see, mida me peame iseendaga. Meie hirmud, meie unistused, meie valikud. Ma kuulsin täna häiret, ja kuigi see oli lihtsalt järjekordne väljakutse tööl, tekitas see minus tunde, nagu oleks see midagi enamat. Kutse. Kutse mitte ainult päästa elusid, vaid muuta elusid. Ja võib-olla on aeg minul, Jaakul, leida oma seiklus. Mitte seiklus, kus ma jooksen püssiga läbi kõrbe, vaid seiklus, kus ma võtan vastu tõelise väljakutse - muuta see haigla... ei, muuta see maailm paremaks paigaks.

Remargi koht: Laseb pilgul tagasi toa poole pöörduda, justkui valmistuks ta oma sõnade jõust tegudele asuma.

Ma tean, et see ei saa olema kerge. Aga kui ma ei proovi, siis kes veel? Kes, kui mitte meie, siin ja praegu? Improvisatsioon

Asukoht: Haigla intensiivravi osakonna eesruum.
Kes: Kristiina, Maiu, Milvi.

---

Kristiina: Ma ei suuda uskuda, et see just juhtus. Jason oli täis elu ja... ja siis see südamerabandus.

Maiu: Südamerabandus tantsides. Ma pole midagi sellist kunagi näinud. Ma mõtlen, ma olen narkoosiarst, aga see...

Milvi: (naerab kibedalt) Tantsides? Tõesti? Kui jabur saab veel elu olla? Võib-olla oli see universumi viis öelda, et me peaksime püsima oma liistude juures.

Remargi koht: Haigla koridoris kostub äkki banjo mäng, meenutades westernifilmi taustamuusikat, mis loob kontrasti praeguse tõsise õhkkonnaga.

Kristiina: (vihaselt Milvile) See pole aeg irooniaks, Milvi! Inimene on haiglas, sest ta järgis oma unistust, ja sina naerad?

Maiu: (rahustavalt) Rahuneme nüüd, palun. See on raske hetk meile kõigile. Jasoni juhtum on meeldetuletus, et elu on habras. Ja et me peaksime toetama teineteist unistuste poole püüdlemisel, mitte pilkama.

Milvi: (ohkab sügavalt) Sa oled õige, Maiu. Vabandust, Kristiina. Ma lihtsalt... ma kardan, et kaotan kontrolli oma elu üle, ja see paneb mind kõike ja kõiki kahtluse alla panema.

Kristiina: (vaikne) Me kõik kardame, Milvi. Aga äkki on just see, mis juhtus Jasoniga, meie kutse. Kutse mitte alla anda, olenemata raskustest.

Maiu: Täpselt. See on meie võimalus näidata, et me hoolime. Et me oleme valmis muutma seda, kuidas asjad siin käivad. Jasoni unistus tantsida... see ei ole lõppenud. Me peame leidma viisi, kuidas toetada üksteist rohkem, isegi kui see tundub võimatu.

[**Stseen:
Asukoht: Haigla kohvik.
Kes: Jaak, Kristiina, Maiu, Milvi.

---

Jaak: (tõsiselt, pöördub kõigi poole) Ma olen mõelnud palju peale seda, mis Jasoniga juhtus. Ja ma saan aru, et peame tegema midagi enamat, kui lihtsalt oodata järgmist kriisi.

Kristiina: (skeptiliselt) Ja mis see "enamat" olema peaks, Jaak? Kuidas me saame muuta midagi nii suurt kui haigla süsteem?

Maiu: (otsustavalt) Me peame alustama väikestest sammudest. Õppima iga kriisi, iga juhtumi pealt.

Milvi: (nördinult) Väikesed sammud? Kas see oleks aidanud Jasonit?

Remargi koht: Kohvikusse kostub äkki hobuste kapjade kõmin ja läbi avatud akna puhub sisse tolmune õhk, meenutades kõrbetormi saabumist.

Jaak: (resoluutselt, peaaegu nagu vesternikangelane) Just väikesed sammud. Nagu kõrbes, kus iga samm võib tähendada ellujäämist või hukku. Me peame olema valmis õppima, kohanema ja toetama teineteist.

Kristiina: (mõtlikult) Nii et sa ütled, et me peame olema nagu kauboid kõrbes? Valmis vastu võtma kõike, mis elu meie teele veeretab?

Jaak: (noogutab) Täpselt. Nagu kauboid, kes seisavad silmitsi kõrbetormidega, peame meiegi õppima, kuidas ellu jääda ja edasi liikuda, hoolimata raskustest.

Maiu: (inspireeritult) See tähendab, et peame hakkama tegutsema kohe. Leidma viise, kuidas olla paremad, kuidas olla üksteisele toeks.

Milvi: (mõistvalt) Ja võib-olla on see minu võimalus. Võimalus näidata, et ma suudan muutuda, et ma suudan olla rohkem kui lihtsalt... probleem.

Jaak: (julgustavalt) Me kõik saame olla rohkem. Alustame sellest päevast. Alustame uut teekonda, kus me toetame unistusi ja õpime oma vigadest.

Remargi koht: Kõik vaatavad aknast välja, kus tolmune õhk on andnud teed selgemale vaatele, [Stseen (montaaž)]
Asukoht: Kõrbeäärne linnake; haigla, saluun, hobusetallid.
Kes: Jaak (mentor), Kristiina, Maiu, Milvi, kohalikud elanikud.

---

(Montaaž algab Jaaku kõnnakuga mööda kõrbelinna tolmutäidet tänavat, revolver vööl, peegeldades otsusekindlust ja autoriteeti.)

Jaak: (voice-over) "Igas meist peitub kangelane, kes on valmis astuma vastu kõigele, mis elul varuks on. Aga esmalt peame õppima, kuidas oma hirmudele silma vaadata."

(Kristiina astub saluuni, kus ta kohtub skeptiliste pilkudega. Ta haarab banjo ja alustab mängimist, võludes kohalikke oma julgusega.)

Kristiina: (voice-over) "Muusika on minu revolver, mu nootides peitub julgus."

(Maiu hüppab hobuse selga, viies läbi adrenaliinirohke ratsutamise demo kohalikele, õpetades neid, kuidas hirmudest üle saada.)

Maiu: (voice-over) "Iga hüpe on usalduse proov. Me peame usaldama iseennast, oma hobust, elu."

(Milvi avab kogukonnakeskuses anonüümsete alkohoolikute koosoleku, juhtides vestlust ja toetades teisi.)

Milvi: (voice-over) "Tõeline julgus on tunnistada oma nõrkusi ja astuda neile vastu, üks päev korraga."

Remargi koht: Tänaval toimub kiire püssitõmbe duell Jaaku ja kohaliku riiukuke vahel, mis lõppeb Jaaku võiduga, demonstreerides, et tõeline jõud peitub mitte relvas, vaid õiges otsuses ja enesekontrollis.

(Jaak, Kristiina, Maiu ja Milvi kogunevad lõkke äärde, kus Jaak jagab tarkusi ja õpetussõnu, kuidas oma hirme ja väljakutseid ületada.)

Jaak: (voice-over) "Meie tõeline jõud peitub meie vaimus, meie südames. Ja kui me selle jõu vabastame, ei ole meil midagi karta."

(Montaaž lõppeb kõikide tegelaste ühise kogunemisega linna keskväljakule, kus nad tähistavad oma saavutusi ja uut algust, tugevdades oma sidet ja valmidust seista üheskoos tulevaste väljakutsete ees, olles teineteisele toeks ja inspiratsiooniks teekonnal parema tuleviku poole. Improvisatsioon

ja siis žanrivahetus OTT: (Oi, oi, oi, kuidas aeg lendab!) Lugupeetud konsiilium, selguse huvides teeme kokkuvõtte juhtunust.

PIRET: Nii, nagu meie sellest aru saime.

MAARJA: Minu tegelane: jne jne jne

(Näitlejad annavad aru)

PIRET: Nende stseenide läbi on tehisintellekt väljendanud mida peab teie valitud žanris eriliseks. Kuid-

KRISTIAN: Kuid meie eesmärk on mõista tehisintellekti kohanemisvõimet. Seetõttu rakendame žanrimuutust ja liigume teise kõige populaarsema žanri või autori juurde.

SILVA: Kas ta suudab seda lugu edasi arendada nende tegelastega või teeb üllatavaid hüppeid?

OTT: Austatud konsiilium, järgmine autor või žanr mille te valisite on Andrus Kivirähk, mis peaks tähendama lugu:

Kus fantaasia ja reaalsus sulanduvad Lugu, mis on täis absurdsust ja satiiri. Lugu, mis peegeldab Eesti ajalugu ja kultuuri. Lugu, mis pakub kriitilist, kuid humoorikat pilku ühiskonnale. Lugu, kus tegutsevad omapärased ja meeldejäävad tegelased.

(Publiku reaktsioon, näitlejad valmistuvad kiiresti)

[Stseen: Lävepakule jõudmine]
Asukoht: Külaväljak, kus toimub laat.
Kes: Jaak, Kristiina, Maiu, Milvi, Andruss, külainimesed.

---

Jaak: (püüdes olukorda kontrollida) Nüüd, kus me kõik siin koos oleme, on aeg astuda lävepakule. Andruss, sa pead otsustama, kuidas edasi minna.

Kristiina: (irooniliselt) Jaa, Andruss, kas sa lähed koju kaineks või teeme sellest päevast Eesti ajaloo kõige meeldejäävama laada?

Andruss: (kompastab sõnu) Ma... Ma ei tea, ma pole kunagi isa olnud. Mis ma teen?

Maiu: (naerab) Esimene samm: lõpeta joomine. Teine samm: hakka kaineks isaks.

Milvi: (Andrusse pettunult vaadates) Ma arvasin, et sa muudad ennast, Andruss. Aga näe, oled jälle purjus.

Andruss: (häbenedes) Milvi, ma luban, et muudan ennast. Ma tahan olla hea isa.

(Sel hetkel astub väljakule kratt, kes on loodud vana jalgratta, kahvatu lambanaha ja vanaema hõberahadega.)

Kratt: (kõmiseval häälel) Andruss, sa oled jõudnud oma elu lävepakule. Vali nüüd: kas sa jääd joodikuks või saad meheks, kes seisab oma pere eest?

(Kogu laat peatub, kõik vaatavad hingekinni pidavalt Andrussi otsust.)

Andruss: (vaatab Milvile otse silma) Ma valin oma pere. Ma muutun.

(Kratt naerab ja kaob sama müstiliselt, kui oli ilmunud, jättes kogu laadapäeva pealtvaatajad imestama.)

Jaak: (mõtlikult) Noh, Andruss, tundisid täna esimese sammu uude ellu. See on algus. Me kõik seisame su kõrval.

Kristiina: (muigab) Noh, kui kratt on rääkinud, siis peab ju tõsi olema. Andruss, tervitame sind uues reaalsuses.

Maiu: (elavalt) Ja mis saaks olla parem koht uue elu alustamiseks kui Eesti laat, eks? Siin on kõik võimalik!

Milvi: (pisar silmis, kuid naeratades) Andruss, ma tean, et sa suudad. Me kõik teeme seda koos. [Stseen: Lävepaku ületamine]
Asukoht: Külaväline metsatukk, kus asub tuntud ravitseja koobas.
Kes: Andruss, Milvi, ravitseja (krati sõber), kohalikud elanikud.

---

(Andruss ja Milvi astuvad ravitseja koopasse, mis on valgustatud küünalde ja salapärase rohelise tulega.)

Ravitseja: (silmitsedes Andrussi) Noh, Andruss, oled valmis oma elu muutma?

Andruss: (kindlalt) Jah, ma olen. Ma tahan olla hea isa ja abikaasa.

Ravitseja: (noogutab) Hea. Aga tead, et see ei saa olema lihtne. Sinu ees seisab proovikivi.

(Milvi vaatab murelikult Andrussi.)

Ravitseja: (ulatab Andrussile väikese, kummaliselt helendava pudeli) See on vana eesti mõdu, mis on kääritatud eriliste ürtidega, mis pärinevad Vanapagana aiast. Joo see ära, ja su tee algab.

(Andruss võtab pudeli, vaatab seda hetkeks, siis joob sisu ühe sõõmuga.)

Ravitseja: (salapäraselt) Nüüd, Andruss, su silmad avanevad uuele maailmale. Kuid ole ettevaatlik, sest iga samm võib sind viia...

(Sel hetkel muutub koopa atmosfäär, seinad hakkavad helendama ja ilmuvad fantaasiakujud: rääkivad puud, tantsivad jõed ja laulvad kivid.)

Milvi: (hämmastunult) Mis toimub?

Ravitseja: (naeratades) Tere tulemast tõelisse Eestimaale, kus iga oks ja kivi võib sind õpetada. Andruss, sa oled astunud lävepakust üle.

(Andruss vaatab ümbrust imestunud pilguga, kui koopast väljuvad külainimesed, kes on kõik kostümeeritud folkloorseteks olenditeks.)

Külainimene (kratt): (muheledes) Noh, Andruss, kas oled valmis oma uut elu alustama?

[Stseen: Esimene katsumus]
Voice-over: (jumalik narratsioon) Andruss, olles jõudnud müstilisele teekonnale, seisab nüüd silmitsi oma esimese katsumusega. Ta peab leidma kadunud krati, kes on ainus, kes oskab öelda, kuidas vabaneda joodikust minevikust.

(Stseen algab sellega, et Andruss ja Milvi väljuvad koopast ja satuvad sügavale metsa, kus iga puu ja põõsas tundub elavat oma elu.)

Voice-over: Kuid mets ei ole tavaline mets. See on koht, kus igal sammul võib kohata nii imesid kui ka ohte. Ja esimene oht ei lase end kaua oodata.

(Sel hetkel ilmub metsast välja hiiglaslik sääsk, kes kannab lipsu ja räägib vanaaegset eesti keelt.)

Sääsk: (pöörates Andrussile) Tere, härra. Kas te olete siin selleks, et maksta oma veremaksu?

Andruss: (ehmunult) Veremaksu? Ma olen siin, et leida kratt.

Sääsk: (naerdes) Oh, see kratt! Ta on juba ammu siit minema lennanud. Aga kui soovite, võin teid aidata... muidugi, väikese veretilga eest.

(Milvi vaatab Andrussile murelikult, teades, et nad ei saa oma otsinguid lõpetada.)

Voice-over: Ja nii seisab Andruss oma esimese katsumuse ees. Kas maksta veremaksu sääsele, kes lubab neid aidata, või jätkata otsinguid omal käel, riskides veelgi suuremate ohtudega?

Andruss: (jätkates imestunud pilguga) Jah, ma olen. Mis on mu esimene katsumus?

(Vaikus langeb üle koopa ja kogu külaväljaku, kui kõik ootavad ravitseja vastust.)

Ravitseja: (tõsine hääl kajab üle koopa) Sinu esimene katsumus, Andruss, on leida tee tagasi oma pere juurde. Mitte füüsiliselt, vaid vaimselt. Sa pead õppima, kuidas olla tõeline toetaja ja partner, mitte ainult isa.

(Andruss noogutab mõistvalt, teades, et see katsumus nõuab temalt enamat kui lihtsalt lubadust muutuda; see nõuab tegelikke tegusid ja pühendumust.)

(Milvi, vaadates Andrussi, annab mõista, et usub tema võimesse muutuda ja on valmis teda toetama sellel teekonnal.)

(Kui nad lahkuvad koopast, kajab kogu küla üle hääletu ootus ja lootus, et Andruss suudab oma esimese katsumuse ületada ja tõestada end mitte ainult oma perele, vaid kogu kogukonnale.)

(Vaikselt hakkab kõlama vana Eesti rahvalaul, luues maagilise ja ootusärevuse täis atmosfääri, kui Andruss ja Milvi koos kõndides kaovad metsa, valmis vastu võtma tulevasi katsumusi.) Impro

[Stseen: Teine katsumus]
Asukoht: Mets, kus Andruss ärkab, ja kummaline, fantaasiaküllane turg.
Kes: Andruss, külainimene, turukauplejad (sh. üks kratt), Maiu.

---

(Andruss ärkab metsa all, pea kohal keerlemas sädemeid sarnaselt päikesetõusule. Ta komberdab püsti ja leiab end teeotsast, mis viib värvikirevale turule.)

Andruss: (segaduses) Kus ma olen? Mis koht see on?

(Külainimene, nüüd turumütsiga ja suure naeratusega, astub ligi.)

Külainimene: Tere tulemast Unenäoturule, kohta, kus saad osta või müüa mis tahes unenägu. Aga ettevaatust, mõned unenäod võivad osutuda õudusunenägudeks.

(Andruss kõnnib läbi turu, vaadeldes pakkumisi: unistuste purgid, mõttelõngad, naerupallid. Kratt, kes müüb viinapudelikujulisi helkivaid olluseid, peatab ta.)

Kratt: (kavalalt) Tahan teha sulle pakkumise, Andruss. Vaheta oma hirm viinavastumeelsuse vastu ühe nende vastu. (viipab pudelite poole)

Andruss: (kõhklev) Ma... Ma ei tea. Ma tahan muutuda.

(Sel hetkel astub Maiu müstilisest udukogust välja, käes ravimtaimede kimp.)

Maiu: Andruss, ära lase end eksitada. Sinu tõeline katsumus pole hirmu eest põgenemine, vaid sellele vastu astumine.

(Andruss vaatab kratile, seejärel Maiule, ja võtab sügava hingetõmbe.)

Andruss: Ei, ma ei vaheta oma hirmu. Ma tahan õppida sellest üle saama.

(Kratt muigab ja kaob suitsupilve saatel. Turu müra vaibub ja Andruss seisab silmitsi suure, hõõguva väravaga, mille kohal on silt: "Tõelise Muutuse Tee".)

Andruss: (otsustavalt) On aeg minna edasi. Ma pean leidma Milvi ja näitama, et suudan muutuda.

(Andruss astub väravast läbi, mis viib ta otse koduküla keskväljakule, kus Milvi ja teised ootavad.)

Voice-over: (jumaliku narratsioonina) Ja nii astus Andruss läbi tõelise muutuse värava, silmitsi seistes oma teise katsumusega. Aga see polnud ainult katsumus; see oli ka võimalus tõestada oma pühendumust ja tahet paremaks muutuda.

[Stseen: Uued liitlased]
Asukoht: Koduküla keskväljak.
Kes: Andruss, Milvi, Maiu, külainimene, sääsk.

---

(Andruss, Milvi ja Maiu seisavad keskväljakul, kui äkki ilmub külainimene, nüüd seljas vanaaegne ülikond ja kübar, käes vana raamat.)

Külainimene: (salapäraselt) Andruss, tundub, et oled jõudnud oma rännaku järgmisse etappi. Aga sa ei ole siin üksi.

(Sel hetkel lendab sääsk Andrussile kõrva juurde, sumisedes ähvardavalt.)

Sääsk: (ärritunult) Andruss, ma nõuan oma osa. Ära unusta, metsas antud lubadust.

Andruss: (jõuliselt) Ma ei ole enam see, kes ma olin. Ma ei karda sind.

Milvi: (toetavalt) Andruss, me oleme sinuga. Sa ei pea seda üksi läbima.

Maiu: (otsustavalt) Ja kui vaja, kasutan oma narkoosiarsti oskusi selle sääse vaigistamiseks.

(Sel hetkel ilmub väljakule veel mitu kummalist olendit: rääkiv puu, kelle oksad osutavad taevasse, ja kivi, mis hakkab ümber oma telje keerlema.)

Rääkiv Puu: (tarkuslikult) Andruss, sa ei ole üksi. Iga sammuga, mida sa muutuse poole astud, ärkavad sinu liitlased.

Keerlev Kivi: (müstiliselt) Ja iga vaenlane, kes su teel seisab, õpetab sulle midagi uut.

(Külainimene avab oma vana raamatu ja loeb valjusti loitsu, mis paneb sääse ja teised antagonistlikud olendid aeglaselt taganema.)

Külainimene: (kindlalt) Ärge kartke. Metsa vaimud ja küla legendid on Andrussi muutuse tunnistajad. Me kõik seisame tema kõrval.

(Sel hetkel muutub väljak elavaks, kõik küla elanikud kogunevad, et toetada Andrussi tema uuel teekonnal.)

Andruss: (tänulikult) Aitäh teile kõigile. Ma ei oleks siia jõudnud ilma teieta. Ma olen valmis silmitsi seisma kõigega, mis ees ootab.

(Kogu seltskond vaatab ühtselt tulevikku, valmis koos vastu astuma mistahes ohtudele ja väljakutsetele, mis Andrussi teekonnal ette võivad tulla.) [Stseen: Vaenlase monoloog]
Asukoht: Metsa serval, kus varjudes peitub Vaenlane.
Kes: Sääsk (antagonist).

---

(Sääsk lendab metsa serval, peatudes hetkeks vana tamme oksal. Tema hääl kõlab kõhedalt ja salapäraselt, kui ta vaatab küla poole.)

Sääsk: (monoloogina, kerge muikega) Ah, Andruss ja tema väike seltskond arvavad, et nad on nüüd ohutud. Et mõni krati sõber ja külainimese loitsud võivad neid kaitsta minu eest. (naerab) Nad ei tea veel, millega nad on rinda pistnud.

(Mets kajab sääse naerust, kui ta jätkab oma tumedat monoloogi.)

Sääsk: Vaesed hinged, ei tea nad, et iga nende samm, iga nende otsus on mulle ainult meelelahutus. Andruss arvab, et ta on leidnud tee muutusele? (põlglikult) Ma olen näinud paljusid Andrussisid oma elus. Ja lõpuks jõuavad nad kõik tagasi minu juurde.

(Sääsk lendab ringi, mõeldes oma plaanile.)

Sääsk: Aga ärge muretsege, mu väikesed sõbrad. Ma ei ole veel lõpetanud. Mäng on alles algamas. Ma toon Andrussi ellu tõelise katsumuse. Vaatame, kui kaugele ta on valmis minema. Ja kui palju ta on valmis ohverdama.

(Sääsk lendab kõrgemale, vaadates alla küla peale, kus Andruss ja tema sõbrad kogunevad.)

Sääsk: (kavalalt) Andruss, sa võid arvata, et oled ületanud lävepaku ja leidnud uusi liitlasi. Kuid pea meeles, iga valgus toob kaasa varju. Ja mina olen see vari. Ma ootan õiget hetke, ja siis... (naerab pahatahtlikult) siis näeme, et mis asi on misasi.

(Sääsk lendab ära, jättes metsa taas vaikseks.) VAHEAEG ##NÄITLEJAD LAHKUVAD LAVALT##

CUE KENN ##NÄITLEJAD LAVALE##

OTT: Austatud konsiilium, tere tulemast tagasi. Enne kui alustame teise vaatusega, teeme lühikokkuvõtte sellest, mis on seni toimunud

MAARJA: Minu tegelane… jne jne jne

SILVA: Järgmine etapp viib meid populaarsuselt kolmanda žanri või autori juurde.

CUE MART LISAB SIIA KOLMANDA ŽANRI

PIRET: Täpselt nii. paneme teie valitud Westerni ja Kivirähki kõrvale ja sukeldume hoopis Katastroofifilmi žanrisse, mis peaks tähendama lugu, mis on

mõnest suurejoonelisest katastroofist ja eluohtlikest olukordadest. Lugu, mis näitab inimkonna võitlust ellujäämise nimel. Lugu, mis käsitleb koostööd ja vastupidavust. Lugu, mis pakub põnevust ja adrenaliinirohkeid hetki. Lugu, kus tegutsevad kangelaslikud tegelased.

KRISTIAN: On aeg jätkata meie interdistsiplinaarset eksperimenti.

Kus: Tihnikusse peidetud lagendik küla serval, tormine öö. Kes: Andruss, Maiu, Jaak; ootamatult ilmuv Sääsk.

Voice-over alustab, kui kaamera liigub üle tiheda metsa, mida valgustavad perioodilised välklambid. Puude vahel liikudes jõuame lagendikule.

Voice-over: "Pimeduse südames, kus tormi raev seguneb inimhingede tormiga, seisavad meie kangelased vastamisi oma suurima katsumusega. See pole pelgalt füüsiline kohtumispaik, vaid piir inimeste ja nende hirmude vahel. Ükskõik kuidas nad siia said, nüüd on nad siin."

Andruss, Maiu ja Jaak on koos, silmitsi tõusva tormiga, mis sümboliseerib nende sisemisi torme.

Andruss: (hääl värisemas) "Me ei saa lasta hirmul enda üle võimust võtta. Me peame olema tugevad."

Maiu: (toetavalt) "Oleme juba nii kaugele jõudnud. Me ei tohi praegu alla anda."

Selles pingelises hetkes ilmub Sääsk, suurem ja hirmuäratavam kui eales varem, tema silmis peegeldub kättemaks ja viha.

Jaak: (jõudu kogudes) "Me peame sellele vastu. Meil pole muud valikut."

Sääsk: (kõmisev ja pilkav) "Arvasite tõesti, et võite mind nii kergesti seljatada? Teie lõpp on lähedal."

Äike lööb taeva veelgi tumedamaks, tormi jõud kasvab. Sääsk ründab äkitselt, kasutades oma üleloomulikke võimeid, et tekitada peategelastes hirmu ja meeleheidet.

Andruss: (karjudes) "Me ei karda sind! Me seisame vastu kõigele, mida sa meie teele tood!"

Andruss, Maiu ja Jaak üritavad leida viisi, kuidas Sääse vastu võidelda, kuid nende pingutused tunduvad asjatud. Sääsk muutub üha võimsamaks, tema rünnakud ähvardavad neid üle jõu käia.

Sääsk kasutab oma viimaseid jõuvarusid, et tekitada metsas kaose, põhjustades puude kukkumist ja maapinna lõhenemist. Peategelased on sunnitud taganema, kuid nad leiavad end lõksus, ümbritsetud üha süvenevast hävingust.

Maiu: (hüüab) "Me peame leidma väljapääsu!"

Voice-over: "Kuid mõnikord, isegi kõige suuremas hädaohus, kui lootus näib kadunud, on just siis, kui meie tõeline jõud ilmneb. Kuid kas see ilmneb õigeaegselt või on juba liiga hilja?"

Stseen lõpeb äärmise pingega. Torm raevutseb edasi ja edasi. Kus: Varemetes vana veski juures, mis asub jõe kaldal, mida ümbritseb üleujutusohtlik ala. Kes: Andruss, Maiu, Jaak, äkitselt ilmub kohale Uus Tegelane - Endine Meteoroloog.

Pimedus on mattunud üle varemete, kus Andruss, Maiu ja Jaak on leidnud ajutise varjupaiga. Väljas möllab torm, mille viha tundub olevat suunatud just sellele paigale. Vesi tõuseb ohtlikult kiiresti, ähvardades nende peidupaiga alla neelata.

Andruss: (vaadates murelikult veetaset) "Me ei saa siin kaua püsida. Vesi tõuseb liiga kiiresti."

Maiu: (otsides lahendust) "Peame leidma teise väljapääsu. Kuskil peab olema viis, kuidas kõrgemale jõuda."

Just siis, kui olukord tundub kõige meeleheitlikum, ilmub nende juurde Endine Meteoroloog, kes on salapäraselt varjunud pimeduse varjus.

Endine Meteoroloog: (hääl kajab vastu varemete seinu) "Te ei tohi siit lahkuda. Torm on alles algamas. Teie ainus võimalus on leida peidupaik ja oodata see üle."

Jaak: (skeptiliselt) "Kes sa oled? Ja miks peaksime sind usaldama?"

Endine Meteoroloog astub varjust välja, tema näol on tõsine, kuid otsustav ilme.

Endine Meteoroloog: "Ma olin kunagi see, keda kõik kuulasid, aga nüüd... Nüüd on mu hoiatused nagu tuul tühjas majas. Kuid ma tean, et see torm toob endaga kaasa midagi, mida me pole veel näinud."

Selleks ajaks, kui tormi raev saavutab oma haripunkti, hakkavad Andruss, Maiu, Jaak ja Endine Meteoroloog ühiselt otsima viisi, kuidas varemete sees turvaliselt varjuda. Nende ümber kogunevad üleujutused ja tormi tekitatud purustused loovad piiratud ruumi, kus nad peavad tegutsema kiirelt ja otsustavalt.

Maiu: (püüdes leida lootuskiirt) "Peab olema mingi lahendus. Me ei saa lasta end lüüa!"

Veski varemete sisemus pakub neile ajutist kaitset, kuid ähvardav vesi tõuseb endiselt. Nad töötavad koos, et tugevdada oma varjupaika, kasutades kõike, mida leida võivad - vanu laudu, kive ja isegi veski vanu jäänuseid.

Andruss: (juhtides meeskonda) "Me peame selle koha kindlustama. Kui me üksteist toetame, saame sellest läbi."

*Kuid just kui nad arvavad, et on leidnud viisi ellujäämiseks, kostub äkki kõrvulukustav müristamine ja veski varemeid raputab jõuline maavärin, mille on esile kutsunud tormi intensiivsus ja üleujutuste surve aluspinnasele. Kõik nelik vaatavad üksteisele silma, teades, et nende ajutine varjupaik võib iga hetk kokku variseda.

Jaak: (häält üle müra tõstes) "Me peame valmistuma kõige hullemaks. See koht ei pruugi meid kaua kaitsta!"

Endine Meteoroloog: (resoluutselt) "On aeg kasutada kõike, mida teame, ja leida viis siit pääsemiseks. Elu ei lõpe enne, kui me alla anname."

Stseen lõpeb ilma selge plaanita, kuidas edasi liikuda. Torm jätkab raevutsemist, muutes iga sekundi väärtuslikuks ellujäämise võitluses. [Kus: Küla kogukonnakeskus, mille on ümber kujundatud hädaabi koordineerimiskeskuseks. Kes: Milvi, Jaak, Maiu, Andruss, Endine Meteoroloog, uus tegelane - Jason, kohalik vabatahtlik.]

Eelseisva katastroofi silmitsi seistes korraldab küla kogukonnakeskus ettevalmistusi, luues montaaži, mis näitab tegelaste kiiret tegutsemist ja koostööd.

Milvi juhendab vabatahtlikke, sealhulgas Jasonit, kes on just saabunud, tuues kaasa toiduvarusid ja vett. Kaadrid vahelduvad kiiresti, näidates, kuidas nad täidavad liivakotte, et tõkestada vee teed küla südamesse.

Milvi: (juhendades kindlalt) "Me peame need liivakotid saama iga maja ette! Kiiresti, aeg on meie vastu!"

Samal ajal näeme, kuidas Jaak ja Maiu koordineerivad meditsiiniabi, seades sisse ajutise haigla kogukonnakeskuses. Nad jagavad ülesandeid ja valmistavad ette voodikohti, samas kui Endine Meteoroloog jagab oma teadmisi eelseisva tormi kohta, et aidata kõigil paremini valmistuda.

Jaak: (Maiule) "Me peame olema valmis kõigeks. See torm võib tuua rohkem ohvreid, kui me arvame."

Andruss töötab koos Jasoniga, et tugevdada kaitset üleujutuse vastu, juhendades kogukonna liikmeid, kuidas ehitada tõhusaid tõkkeid. Andrussi näol on näha otsusekindlust, näidates, kuidas ta on oma isiklikest probleemidest kasvanud kriisi lahendaja rolli.

Andruss: (Jasonile) "Iga käsi loeb. Me peame näitama, et suudame koos sellest olukorrast üle saada."

Vilksatavad hetked, kus kangelased jagavad vaikseid, murelikke pilke, teades, et hoolimata kõigist ettevalmistustest, ei pruugi see piisata. Taevas tumeneb veelgi, märgiks, et tormi haripunkt on lähedal.

*Montaaž lõpeb, kui kogu kogukond koguneb kogukonnakeskusesse, kuulamaks Endise Meteoroloogi hoiatust ja plaani tormiks. *

Endine Meteoroloog: (tõsise häälega) "Me oleme teinud kõik, mis meie võimuses, kuid loodus on ettearvamatu. Me peame olema valmis kõige hullemaks ja hoidma kokku nagu kunagi varem."

Stseen lõpeb pingelises ootuses Impro

Äkitselt kõlab väljas valju hoiatussireen, teatades lähenevast veelgi suuremast ohust.

Jaak: "See sireen... see tähendab, et torm on jõudmas meist ootamatult kiiremini!"

Maiu: "Me peame kohe tegutsema, kogukonnakeskus ei pruugi vastu pidada!"

Jason: "Aga Milvi ja lapsed... me ei saa neid siia jätta!"

Milvi: (nõrgalt) "Te peate... te peate kõiki teisi aitama. Ma... me saame hakkama."

Jaak: "Ei, me ei jäta kedagi maha. Me peame leidma viisi, kuidas kõik turvaliselt evakueerida."

Maiu: "Kas me saame kasutada koolibussi? See on piisavalt suur, et kõik peale võtta."

Jason: "See on hullumeelne... aga see võib just töötada. Ma tean, kus võtmed on."

Jaak: "Ma aitan lapsi ja Milvit. Maiu, Jason, hankige buss ja vaadake, et see oleks startvalmis."

Milvi: "Olge ettevaatlikud. See torm... see tundub teistsugune kui ükski teine."

Maiu: "Me saame hakkama, Milvi. Peaasi, et sina ja lapsed püsiksite soojas ja turvaliselt."

Jason: "Ma luban, et tulen tagasi nii kiiresti kui võimalik. Hoidke end!"

Väljas kogub torm jõudu, tuues endaga kaasa hävitava jõu, mis ähvardab kogu küla. Kus: Küla serval, koolibussi juures, mis on ette valmistatud evakuatsiooniks. Kes: Jaak, Maiu, Jason, Milvi kolme imikuga.

Jaak: "Kas kõik on bussis? Me peame nüüd liikuma, iga sekund on arvel!"

Maiu: "Oota, Maiu! Üks vanaema jookseb veel siia poole, ta ei saa nii kiiresti!"

Jason: "Ma aitan teda, ärge muretsege! Aga ärge laske minu pärast kõiki oodata, kui torm jõuab enne kohale!"

Milvi, hoides üht imikut süles ja teisi kahte hoolikalt sätitud tekikottides, vaatab murelikult taevasse, kus tormipilved muutuvad aina tumedamaks.

Milvi: "Ma ei oleks kunagi arvanud, et mu lapsed sünnivad sellisel ajal... Mis maailma me neile jätame?"

Jaak: (pöördub Milvi poole) "Me jätame neile maailma, mille eest oleme võidelnud, Milvi. Ükskõik kui karm see võitlus ka pole."

Just siis, kui Jason aitab vanaema bussi ja hakkab ukse sulgema, tabab lähedal asuvat puud välk, põhjustades selle kukkumise tee peale, mis viib külast välja.

Maiu: "Oh ei, tee on blokeeritud! Me ei saa siit läbi!"

Jason: "Me peame leidma teise tee või... või tegema tee läbi!"

Jaak: (vaatab kaardile) "On üks vana sõidurada, mida pole aastaid kasutatud. See võib meid viia ohutusse kohta, kuid see on riskantne..."

Milvi: (hoides oma lapsi kindlalt) "Meil pole valikut. Meie lapsed vajavad turvalist paika. Me peame riskima."

Maiu: "Olgu, aga me peame olema ettevaatlikud. Selle tee olukord on ettearvamatu, eriti sellise tormiga."

Jason istub rooli taha, sügav hingetõmme, ja keerab võtit, kui buss hakkab liikuma, teadmata, mis ees ootab, kuid teadmisega, et nad peavad üritama kõigi nimel, kes on nende hoolde usaldatud. Sääsk, tormi silmas seistes, kus tema loodud kaos kulmineerub.

Sääsk: (naerdes kurjakuulutavalt) "Ah, vaadake neid väikesi inimhingi, püüdes põgeneda paratamatuse eest. Nad arvavad, et suudavad võidelda loodusega, minuga, kuid nad eksivad. Mina olen see, kes toob tasakaalu, valikuid nende ellu. Minu loodud torm on lihtsalt vahend, mäng, mille reegleid mina dikteerin."

Ta vaatab, kuidas buss üritab navigeerida keerulisel rajal, põgenedes tema haardest.

Sääsk: "Nad on tugevad, ma pean tunnistama. Andruss, see mees, kes arvas, et võib oma minevikust põgeneda, et võib oma saatuse ümber kirjutada. Milvi, naine, kes lootis uut elu alustada keset kaost. Ja nende sõbrad, kes arvasid, et suudavad neid kaitsta. Nad kõik on nagu väikesed tuled öös, mis püüavad säilitada soojust külma tuule eest."

Ta märkab, kuidas buss jätkab sõitmist, vaatamata takistustele.

Sääsk: "Kuid vaadake, kuidas nad üheskoos võitlevad. Võib-olla... võib-olla on selles midagi, mida ma alahindasin. Nende ühtsus, nende võitlusvaim... see on see, mis muudab mängu huvitavaks."

Järgides nende teekonda, muigab Sääsk, tunnistades esmakordselt, et võib-olla, just võib-olla, ei ole ta kõikvõimas.

Sääsk: "Las nad püüavad põgeneda. Ma olen alati valmis uueks vooruks, inimkond. Alati."

Sääse monoloog lõpeb, kui ta jälgib, kuidas buss kaob tormi silmast, jättes tema sõnad kaalukalt õhku rippuma. Impro ja siis ŽANRIVAHETUS OTT: Austatud konsiilium, on aeg viimaseks žanrivahetuseks.

PIRET: Meie täna õhtuses loos on olnud.. üllatusi ja väga tõenäoliselt tuleb neid veel.

MAARJA: Niisiis teeme ülevaate toimunust. Minu tegelane jne jne jne

MAARJA: Liigume edasi populaarsuselt neljanda autori või žanri juurde: Situatsioonikomöödia, mis peaks tähendama lugu, mis on:

Humoorikas. Lugu, mis käsitleb sõprust, armastust ja elu suurlinnas. Lugu, mis pakub lihtsat meelelahutust. Lugu, mis loob meeldejäävaid ja armastatud tegelaskujusid. Lugu, mis põhineb igapäevastel situatsioonidel.

OTT: Austatud konsiilium, kui teil ei ole rohkem küsimusi ega ettepanekuid, siis jätkame!

[Kus: Jaagu kodu ees, kus kõik on just bussist väljunud ja seisavad silmitsi Sääsega bussi tagaosas. Kes: Jaak, Jason, Maiu, Milvi ja tema kolm "koeraks" muutunud imikut, Tiina ja äkitselt ilmunud Sääsk.]

Äkitselt kustub kogu elekter, jättes kõik pimedusse.

Sääsk: (naerdes kavalalt) "Arvasite tõesti, et saate minust nii lihtsalt lahti?"

Jaak: (proovides jääda rahulikuks) "Noh, see on üks viis, kuidas kutsumata külaline end nähtavaks teeb."

Maiu: "Kas keegi on märganud, et iga kord, kui arvame, et asjad ei saa hullemaks minna, ilmub Sääsk ja tõestab meile vastupidist?"

Jason: (otsides taskulampi) "Äkki me peaksime selle olukorra üle läbirääkimisi pidama? Mul on taskulamp ja ma pole kohkunud seda kasutama!"

Milvi: (hoides imikuid, kes nüüd hauguvad) "Võib-olla meie väikesed 'koerad' siin võivad teda natuke hirmutada?"

Tiina: (segaduses) "Ma... ma arvasin, et tulin siia lihtsalt külla, aga see on nagu mingi hullumeelne komöödiasaade."

Sääsk: "Oh, palun! Teie väikesed inimtrikid ei tee mulle midagi. Aga teate mis? Ma olen nautinud teie väikest etendust siin. See on olnud... hariv."

Just siis, kui Sääsk hakkab oma tiibu sirutama, valgustab Jason taskulambiga otse Sääse silma.

Jason: "Näita talle, koerad!"

Imikud hakkavad haukuma veel valjemini, segades Sääske.

Jaak: "Näete, isegi kõige ootamatumad kangelased võivad päeva päästa. Meie 'koerad' siin."

Maiu: (naerdes) "Ma pean seda meelde tuletama, kui järgmine kord keegi küsib, mis on parim viis sääskede peletamiseks."

Sääsk: (säilitades oma uhkuse, samal ajal tagasi tõrjudes) "See ei ole veel läbi. Järgmine kord, kui me kohtume, olen ma valmis. Ja teie koerad... noh, loodan, et nad on siis kassid."

Sääsk põgeneb, jättes kõik naerma tema dramaatilise lahkumise üle.

Tiina: "Kas keegi saaks nüüd mulle öelda, kus ma siin WC-d leian? Ma arvan, et pärast kõike seda vajan ma kindlasti väikest pausi."

Stseen lõppeb, kui kõik suunduvad naerdes Jaagu majja. VIIMANE STSEEN

[Kus: Andrussi ja Milvi elutuba, kus kogu seltskond on kogunenud pärast seiklusi. Kes: Andruss, Milvi, Maiu, Jaak, Jason, Tiina ja kolm imikut.]

Andruss: "Noh, kes oleks osanud arvata, et meie väike seiklus viib meid kokku sellise... erilise külalisega."

Milvi: "Ja ma mõtlesin, et kolme lapse emaks olemine saab olema minu suurim seiklus. Ilmselt alahindasin meie naabruskonda."

Maiu: "Ma arvan, et me kõik õppisime midagi. Näiteks, et isegi kõige väiksemad 'koerad' võivad olla suured kangelased."

Jaak: "Ja et mõnikord võib taskulamp olla võimsam kui kõik muud relvad kokku."

Jason: "Ma ei unusta kunagi seda nägu, mida Sääsk tegi, kui ta põgenes. See oli nagu... nagu ta oleks äkitselt saanud aru, et ei ole filmi peategelane."

Tiina: "Ja mina õppisin, et isegi kui sa arvad, et oled lihtsalt episoodilise külalise rollis, võid sa lõpuks olla osa peameeskonnast. Või vähemalt saada tasuta teed ja lohutust pärast seda, kui sind on bussiga alla aetud."

Imikud, nüüd rahulikult magades, lisavad stseenile rahuliku tausta.

Andruss: "Kui ma mõtlen tagasi kõigele, mida oleme kogenud, saan ma aru, et kõige tähtsam on koos hoida. Sest ükskõik, mis väljakutseid elu meie ette seab, saame me koos nendega toime tulla."

Milvi: "Ja et igaühes meist on peidus väike kangelane, isegi kui mõnikord käitume nagu koerad."

Maiu: "Või oleme episoodilised külalised omaenda elus."

Jaak: "Aga lõpuks, kõige tähtsam moraal on see, et elu on üks suur sitcom. Ja meil kõigil on oma roll selles mängida."

Jason: "Nii et, kui järgmine kord elu sind bussi alla ajab, tea, et alati on võimalus tõusta ja naerda koos teistega."

Tiina: "Või vähemalt saada episoodi lõpus tasuta tee."

Stseen lõpeb, kui kõik naeravad ja kaamera eemaldub, jättes nad nautima hetke soojust ja seltskonda, valmis järgmiseks seikluseks sitcomi maailmas. OTT: Austatud konsiilium, oleme jõudnud oma eksperimendi lõppfaasi. Pärast kõike kogetut peame esitama küsimuse: Kas tehisintellekt suudab asendada loomeinimest?

PIRET: Sest seni on ta demonstreerinud vaid teatavat laadi "tehisloomingulisust".

OTT: On aeg diagnoosiks Kui te arvate, et tehisintellekt suudab asendada inimest, siis- (CUE KENN!)