Stseen 1: Kunstistuudio. Teele ja Marvin on kohal.

Teele: Marvin, mida sa arvad, kas kõik kunstnikud on veidi hullud?

Marvin: (paus) Nojah, hullumeelsus on ju... subjektiivne.

Teele: (paus) Mulle tundub, et kunst võib olla omaette hullumeelsus.

Marvin: (paus) Kõik on võimalik.

Teele: (paus) Oled sa kunagi mõelnud, et kingsepp võib olla omaette kunstnik?

Marvin: (paus) Kui sa jalatsitele lähedalt vaatad, siis nad räägivad lugusid.

Teele: Lugusid?

Marvin: Jah. Need on kui portreed, millele omanik oma jälje jätab. (paus) Jäljed... (paus) Need on olulised.

[Remargi: Marvin vaatab oma tööriistadele, mis sisaldavad nuga ja kellatükke, seejärel Teelele. Ähvardav element on selgelt tunda.]

Teele: (paus) Sa oled... huvitav mees, Marvin.

Marvin: Huvitav? (paus) Ma olen võib-olla liiga... tavaline.

Teele: (paus) Ma ei tea, kas tavaline oleks õige sõna.

Marvin: (paus) Siis mis oleks?

Stseen 2: Kunstistuudio tagaruum. Terje, Rein-Uudo, ja Thomas on kohal.

---

Terje: (paus) Kas keegi teist on märganud, kuidas Teele viimasel ajal muutunud on?

Rein-Uudo: (paus) Mida sa silmas pead?

Terje: (paus) Ta on muutunud... ambitsioonikamaks. Ei tea, kas see on hea või halb.

Rein-Uudo: (paus) Ma arvan, et ambitsioonikus pole midagi halba.

Thomas: Aga kui see ambitsioonikus viib valede valikuteni?

Rein-Uudo: (paus) Mis mõttes?

Terje: (paus) Mis siis, kui ambitsioon viib reetmiseni?

[Remargi: Terje vaatab üle oma õla, kus on näha mitu võltsitud kunstiteost. Atmosfäär muutub pingelisemaks.]

Thomas: (paus) Mida sa...?

Terje: (paus) Kas keegi teist on kunagi mõelnud, kuidas edasi jõuda? Ma mõtlen, kaugemale sellest ruumist, sellest stuudiost?

Rein-Uudo: (paus) Ma ei tea, Terje. Kas on mõtet unistada asjadest, mis ei pruugi kunagi juhtuda?

Terje: (paus) Kui sa unistada ei julge, siis sa kunagi ei saavuta ka midagi.

Thomas: (paus) Aga mis hind on unistusel?

Terje: (paus) Ah, hinnad ja unistused. Kõigil on oma hind.

[Remargi: Terje lülitab sisse kunstiteoste valgustuse, mis paneb stuudio veel ähvardavamana tunduma. Võimudünaamika on selge.]

Rein-Uudo: (paus) Ma ei tea, kuhu sa sihiksid, Terje, aga ma ei usu, et sa peaksid siit mingit tuge ootama.

Terje: (paus) Tugi? Kes räägib toest? Ma räägin võimalustest.

Thomas: (paus) Võimalused on nagu õhupallid, Terje. Nad võivad lennata, aga ka lõhkeda.

Terje: (paus) Aga kas pole põnev mõelda, kuhu nad võivad lennata?

Rein-Uudo: (paus) Mõnikord on põnevam mõelda, kuhu nad ei lenna.

Terje: (paus) Huvitav. Väga huvitav.

MONOLOOG

Stseen 3: Kunstistuudio näituseruum. Monoloog. Peategelane Teele on kohal.

---

Teele: (paus) Mõnikord, kui ma joonistan, tunnen ma end nii... vabana. (paus) See on imelik, sest ma tean, et vabadusel on oma hind. (paus) Vahel ma mõtlen, mis hind see on.

[Remargi: Teele haarab ühe oma pooliku maali ja viskab selle jõuliselt nurka, klaas puruneb. Vaikus, atmosfäär muutub ähvardavamaks.]

Teele: (paus) Kas ma tõesti tahan olla see, kes ma olen? (paus) Või tahan ma olla see, kes ma võiksin olla? (paus) Kuid kes ma siis olen? (paus) Mõnikord ma tunnen, et ma ei tunne iseendagi. (paus) Mõnikord ma tunnen, et... et ma olen üksi.

[Remargi: Teele istub, tõmbab sügavalt hinge ja põrnitseb ainiti väljasõidu uksel olevat valgust, mis kustub äkki.]

Teele: (paus) Üksindus on nii valus, aga ka nii turvaline. (paus) See on justkui... varjupaik. (paus) Varjupaik, kuhu ma võin peitu pugeda, kui ma ei taha olla osa... osa sellest kõigest. (paus) Aga mida rohkem ma peidan, seda rohkem ma kaotan. (paus) Kas ma tõesti tahan seda?

Improvisatsioon - Kaasaegne psühh-realism

Asukoht: Kunstistuudio Tegelased: Marvin, Terje, Rein-Uudo, Thomas

---

Marvin: Nii et Terje, sulle meeldib siis kondiitritoodetega näitus?

Terje: Miks sa arvad, et see oleks huvitav?

Rein-Uudo: Kondiitritooted on ka kunst. Suhkru ja jahu ballett.

Terje: (iirviades) Suhkru ja jahu ballett?

Marvin: (põrnitsedes Terjet) Rein-Uudo võib olla milleski õigus.

[Remark: Rein-Uudo tõstab Terje käest noa ja lõikab õhu läbi, tekitades hetkelise, kuid ähvardava pingestatuse ruumis.]

Thomas: (vastumeelselt) Marvin, sa ütlesid, et see maal oli hea. Mida sa arvad sellest "suhkru ja jahu balletist"?

Marvin: (vastumeelselt) Kunst on kunst. Vorm on teisejärguline.

Rein-Uudo: Näete, Marvin saab aru.

Terje: Marvin "saab aru", aga kas ta saab aru õigest asjast?

Marvin: Mis siin nüüd aru saada? Kas pole mitte kõik üks suur... eksperiment?

Terje: Eksperiment või eksitus?

Asukoht: Kunstistuudio Tegelased: Marvin, Terje, Rein-Uudo, Thomas

---

Marvin: (silmi põrnitsedes) Rein-Uudo, sa rääkisid võimetest. Kas... sa oleksid nõus meid juhendama?

Rein-Uudo: (mõtlikult) Juhendama?

Terje: (küüniliselt) Kas sa juhendad ka kondiitrite kunsti?

Thomas: (vaikides hetkeks) Terje, kas sa ei arva, et peaksime teda kuulama?

[Remark: Terje viskab kõrvale seisnud maali lõuendi Rein-Uudole, kes kõhklemata selle vastu võtab.]

Rein-Uudo: (hoides lõuendit) Noh, mis te arvate? Kas on aeg uueks peatükiks?

Terje: Ei tea. Kas suudad meid veenda?

Marvin: (tõsiselt) Ma arvan, et on aeg. Midagi peab muutuma.

Rein-Uudo: Siis olgu nii. Aga te peate olema valmis.

Terje: Valmis milleks?

Rein-Uudo: Avastama, mida te tõeliselt tahate. Ja olema valmis maksma selle eest hinda.

MONTAAŽ Asukoht: Kunstistuudio Tegelased: Marvin, Terje, Rein-Uudo

Montaaž:

[Stseen 1:]

Rein-Uudo: Nii. Esmalt maalime. Aga ilma harjata.

Marvin: Ilma harjata?

[Stseen 2:]

Terje: (rullib silmi) Ja mis see meile õpetab?

Rein-Uudo: (paus) Vaata lõuendit. Mis sa näed?

[Stseen 3:]

Marvin: (vaatab lõuendit) Tühjust?

[Stseen 4:]

Rein-Uudo: Jah. Aga see pole tühi. See on täis võimalusi.

[Stseen 5:]

Terje: (sarkastiliselt) Võimalusi ebaõnnestuda?

[Remark: Rein-Uudo lõikab lõuendile noaga suure X-i, vaatab teisi otsa.]

[Stseen 6:]

Rein-Uudo: Nüüd on seal midagi. Kas parem?

[Stseen 7:]

Marvin: (mõtlikult) Jah, kuid...

[Stseen 8:]

Rein-Uudo: Aga see "kuid" ongi kõige olulisem.

[Stseen 9:]

Terje: (katkestades) Seega, mis on hind?

Improvisatsioon

OTT: (Oi, oi, oi, kuidas aeg lendab!) Lugupeetud konsiilium, selguse huvides teeme kokkuvõtte juhtunust.

PIRET: Nii, nagu meie sellest aru saime.

MAARJA: Minu tegelane: jne jne jne

(Näitlejad annavad aru)

PIRET: Nende stseenide läbi on tehisintellekt väljendanud mida peab teie valitud žanris eriliseks. Kuid-

KRISTIAN: Kuid meie eesmärk on mõista tehisintellekti kohanemisvõimet. Seetõttu rakendame žanrimuutust ja liigume teise kõige populaarsema žanri või autori juurde.

SILVA: Kas ta suudab seda lugu edasi arendada nende tegelastega või teeb üllatavaid hüppeid?

CUE MART LISAB SIIA TEISE ŽANRI

OTT: Austatud konsiilium, järgmine autor või žanr mille te valisite on Andrus Kivirähk, mis peaks tähendama lugu:

Kus fantaasia ja reaalsus sulanduvad Lugu, mis on täis absurdsust ja satiiri. Lugu, mis peegeldab Eesti ajalugu ja kultuuri. Lugu, mis pakub kriitilist, kuid humoorikat pilku ühiskonnale. Lugu, kus tegutsevad omapärased ja meeldejäävad tegelased.

Asukoht: Eesti kunstigalerii, kus on ka müügil Rein-Uubo X-lõuend Tegelased: Terje, Marvin, Teele, Thomas

---

Thomas: (vaatab just ostetud X-lõuendi ja naeratab) Nüüd see ime on minu!

Marvin: (skeemisk) Kas sa tead, mida sa just tegid? See lõuend pole lihtsalt tükk kunsti, vaid portaal teise dimensiooni.

Thomas: (naerab) Ah, Marvin, sa oled alati nii dramaatiline. See on lihtsalt lõuend.

Teele: (murelikult) Marvinil on õigus, Thomas. Olen uurinud selle lõuendi ajalugu ja seal on midagi... ebaharilikku.

Terje: (astub ette ja tõmbab välja vana raamatu) Vaadake, see raamat räägib legendi sellest lõuendist. See on "Krati maal", kus elavad kõik kadunud asjad ja hinged.

Thomas: (muutub tõsiseks) Kas sa üritad mind hirmutada?

Marvin: Ei, me üritame sind hoiatada. See lõuend on lävepakk teise maailma ja me oleme jõudnud kriitilisele hetkele. Kas me avame selle portaal või mitte?

Teele: Peame tegema otsuse, ja kiiresti.

(Äkki, lõuendil hakkavad värvid liikuma ja kuulda on kummaline heli. Kõik vaatavad ahastuses.)

Thomas: Mida me teeme?

Terje: (sulgeb raamatu ja astub lähemale) Kas me astume lävepakule või mitte, see on nüüd sinu otsustada, Thomas.

(Stseen lõpeb, kui Thomas võtab hetke ja vaatab sügavalt lõuendisse, silmitsedes oma valikut.)

Asukoht: Eesti kunstigalerii, kus on veel alles Rein-Uubo X-lõuend Tegelased: Terje, Marvin, Teele, Thomas, Vanapagan

---

Thomas: (otsustavalt) Olgu, avame selle ukse teadmatusse. Mis on elu ilma seikluseta, eks ole?

Marvin: (hämmastunult) Sa oled hull, aga jumala eest, ma imetlen su julgust.

Terje: (avab raamatu ja loeb mantra) "Kratt, kratt, tule sappa, ava meile sinu lõks!"

(X-lõuendil värvid keerlevad veelgi kiiremini ja tekib portaal. Kõik vaatavad ahhetades.)

Vanapagan: (ilmub portaalist) Noh, noh, noh, keda meil siin on? Olete siis otsustanud külastada Krati maad?

Teele: (šokeeritud) Vanapagan! See on rohkem, kui ma ootasin.

Vanapagan: Ega elu polegi loterii, kui sa juba tead, mis võiduks tuleb.

Thomas: Mis me nüüd teeme?

Vanapagan: (irvitades) Ma võin teile pakkuda ekskursiooni Krati maale. Aga iga ekskursioon maksab.

Terje: Mida sa tahad?

Vanapagan: (mõtlikult) Noh, äkki ühe hinge? Aga kuna see on teie esimene kord, siis... äkki piisab ka vana sokist.

Marvin: (otsib taskutest) Mul on vaid üks sok.

Vanapagan: See ajab asja ära!

(Marvin annab Vanapaganale oma vana soki. Vanapagan sööb selle alla ja naerab. Portaal muutub suuremaks.)

Vanapagan: Astuge sisse, astuge sisse. Ja ärge muretsege, Krati maal on WiFi!

(Thomas, Terje, Marvin ja Teele astuvad läbi portali, X-lõuend sulgub taga neil.)

Vanapagan: (itsitades ja portaal sulgub) Noh, nüüd läheb lõbusaks.

VOICE-OVER

Asukoht: Krati maa, lõputu rukkiväli Tegelased: Terje, Marvin, Teele, Thomas, Vanapagan, Kratt

---

Voice-over: (jumalik narratsioon) Ja nii meie kangelased jõudsid Krati maale. Ah, aga mis maa see on! Rukkiväli nii kaugele kui silm ulatub, ja WiFi levi pole kusagil.

Thomas: (uurib telefoni) Kas siin on tõesti WiFi?

Vanapagan: (irvitades) Noh, ma ütlesin, et on, aga ei öelnud, et tasuta.

Marvin: (nördinult) Raha eest internet Krati maal? See on absurd!

Voice-over: Ah, absurd, kuid sellised on ju Krati maa reeglid. Siin ei kehti loogika, vaid absurd ja iroonia.

Kratt: (ilmub äkki) Tere, olete siia jõudnud. Kas soovite osta rukkikorve? Või äkki elu?

Terje: Elu?

Kratt: Jah, elu on kaubaartikkel. Kolm kana ja üks sokk, ning saate elu.

Voice-over: Kui võluväel leidsid meie kangelased endale esimese katsumuse. Osta või mitte osta, see on küsimus.

Teele: Me ei saa osta elu. Mis me siis iseendast järele jääb?

Thomas: Võib-olla on see esimene test. Kas oleme valmis müüma oma hinge või sokid vaimudele?

Vanapagan: (naerab) Või mõlemad!

Kratt: Otsustage kiiresti. Minu pakkumine ei kehti igavesti.

Thomas: (otsustavalt) Ei, me ei müü oma hinge ega sokke.

Voice-over: Ja nii otsustasid meie kangelased. Esimene katsumus on läbi ja nad said aru, et Krati maal on hind kõrge, aga väärtus kaheldav.

Impro - Kivirähk

VOICE - OVER

Asukoht: Eestimaa, külaplatsi ääres asuv väike pood Tegelased: Thomas, Terje, Rein-Uudo, Kratt, Vanapagan, kohalik politseinik

---

Thomas ja Terje seisid šokis, kui Kratt ja Vanapagan lihtsalt kadusid, jättes maha Teele keha.

Voice-over: "Külaelu võib tunduda lihtsana, aga siin on oma reeglid. Paroolid pole siin ainult numbrid ja tähed, vaid ka elud ja saatused."

Rein-Uudo astus poodi, ostukorvis odav vein ja vorst. Rein-Uudo: "Kurat, mis siin toimub? Kas see on mingi etendus või?"

Thomas: "See... see ei ole etendus. Kratt ja Vanapagan võtsid Teelelt elu!"

Voice-over: "Rein-Uudo mõistis, et tal tuleb oma küpsetamistund edasi lükata. Vorst ja vein said uue tähenduse."

Rein-Uudo tõmbas taskust välja vanaema valmistatud talismani. Rein-Uudo: "See on vanast ajast, kui inimesed veel uskusid ja kartsid. Ma ei tea, kas see toimib, aga proovime."

Äkitselt ilmus kohalik politseinik, paber ja pastakas käes. Poltseinik: "Kas keegi saaks öelda, mis toimub? Kas ma pean kedagi arreteerima?"

Voice-over: "Arreteerida või mitte, see pole küsimus. Küsimus on, kuidas arreteerida midagi, mis on osa sinust, osa su maast ja osa su müütidest."

Vanapagan (ilmutab end äkitselt): "Kui sa selle talismaniga midagi teed, siis see maksab sulle rohkem, kui sa arvata oskad!"

Rein-Uudo (sirutab talismani ette): "Proovime!"

Vanapagan ja Kratt korraga hääbuvad, justkui oleks neid neelanud pimedus.

Voice-over: "Mõnikord peab silmitsi seisma oma hirmude ja legendidega, et mõista, kus on piir reaalsuse ja müüdi vahel. Ja mõnikord, ainult mõnikord, võid sa võita."

---

VEEL VOICE-OVERIT...

Asukoht: Eestimaa, külaplatsi ääres asuv väike pood, kuid nüüd ka poodi sees Tegelased: Thomas, Terje, Rein-Uudo, kohalik politseinik

---

Rein-Uudo: "Noh, talisman töötas. Aga ma kardan, et Vanapagan ja Kratt tulevad tagasi, ja järgmine kord võivad nad tuua kaasa midagi hullemat kui wifi."

Thomas: "Ma ei saa uskuda, et kõik see on päris. Kas see ongi Eesti? Müütilised olendid, kes nõuavad elusid?"

Voice-over: "Ah, Eesti. Koht, kus wifi ja vanad jumalad koos elavad. Koht, kus isegi külaplatsi ääres võib midagi pöörast juhtuda."

Rein-Uudo: "See on Eesti, jah. Me oleme harjunud sellega. Nagu vanarahvas ütles: 'Eesti pole ainult koht, vaid ka seisund.'"

Kohalik politseinik (veidi segaduses): "Kas nüüd on kõik selge? Kas võin minna tagasi oma büroosse, et jätkata 'Koduaresti' uusima osa vaatamist?"

Voice-over: "Prioriteedid, eks ole? Elu ja surm, müüdid ja reaalsus, ja siis on veel see uus osa 'Koduarestist,' mida ei saa ju maha magada."

Terje: "Me peame midagi tegema. Ma ei taha olla järgmine, kes peab oma elu andma mingi parooli eest."

Rein-Uudo: "Nõus. Mul on veel paar vanu nippe, kuidas neid vägesid käsitleda. Aga ma vajan teie abi."

Thomas: "Loomulikult. Me oleme sees."

Voice-over: "Uued liitlased on sündinud. Kõik nad on erinevad, kuid kõik nad on Eestis, kus kõik on võimalik. Jah, isegi wifi parooli eest oma hinge müümine."

Rein-Uudo: "Hea. Alustame siis. Mul on vanas kuuris raamat vanade loitsude ja talismanidega. Me peame seda lugema."

Voice-over: "Mõnikord on vana teadmine see, mis päästab uue põlvkonna. Ja nüüd, koos, on neil võimalus. Või vähemalt lootus."

---

MONOLOOG

Asukoht: Eestimaa, metsas asuv vana loitsude kuur Tegelased: Vanapagan

---

Vanapagan (astub kuuri ees lahti rullitud pärgamendilehtede juurde ja naerab): "Ha, ha, ha! Rein-Uudo, mu vana sõber, sa arvasid tõesti, et su vanaema talisman mind peatab? See on sama hea, kui proovida kurja vaimu peletada TikToki videoga."

(Vanapagan tõstab käe ja pärgamendid põlevad ära hetkega.)

"Ja sina, Thomas, tulid siia Eestimaale, et kogeda... mis? Kultuuri? Elu sügavamaid tähendusi? Ma võin sulle öelda, kuidas siin asjad käivad. Eestis ei saa isegi wc-paberit osta, ilma et peaksid oma hinge maha müüma!"

(Vanapagan kõnnib ringi, naeratades omaenese kavaldamisoskuse üle.)

"Terje, ka sina pole erand. Sa arvad, et saad oma elu tagasi? Aga kust sa tead, et su elu pole juba ammu minu käes? Või ehk on see juba kellegi teise Krati käes? Ah, Eesti, Eesti! Kõik tahavad siia tulla, aga keegi ei taha jääda. Nojah, kui sa just pole Kratt või mina."

(Vanapagan naeratab ja tõmbab õhku sisse.)

"Rein-Uudo, sinu vanas kuuris võivad olla vanad loitsud, aga need on nii vanad, et isegi mina olen neid unustanud. Ja ma ei unusta kunagi midagi! Võite proovida, kuid te ei saa minust lahti. Ma olen sama osa Eestist kui rukkileib, saunaahi või hingehinda küsiv Kratt. Ja ma olen siin, et jääda!"

(Vanapagan naerab taas, pöörab ringi ja kaob, jättes maha vaid hõõguva jälje, kus ta seisis.)

VOICE-OVER

Stseen: Rein-Uudo mentorilt saadud müstilise objekti toimimise avastus

• Koht: Rein-Uudo kodu, vana ja räsitud talumaja, mis on täis vanu amulette ja loitsuraamatuid.
• Tegelased: Rein-Uudo, Thomas, Terje

---

Voice-over: Kõik teed on viinud siia hetke. Rein-Uudo, mees, kellel on enam võimeid kui tavalisel traktoristil, on äsja saanud oma mentori käest müstilise objekti. See objekt võib olla päästerõngas... või hoopis hauakell.

Rein-Uudo (uurib müstilist objekti, mis kiirgab kummalist valgust): Ma ei tea, kas see on õige tee, aga see on ainus tee.

Thomas (vaatab ringi talumajas, silmad suured ja närvilised): Ma tunnen siin midagi... võimsat. Aga ka ohtlikku.

Terje (vaikus, käed taskus, põristades R-tähte): See on... rrrriskantne, Rein-Uudo. Me ei tea, mida see objekt võib kaasa tuua.

Hetkeks langeb ruumi vaikus. Kõik tunnevad õhus midagi rasket ja ambivalentset. Seda rikub Terje ebaloogiline ja peaaegu kõhedust tekitav küsimus.

Terje: Kuidas sa tead, et see on õige? Mida sa tegelikult selle objekti kohta tead?

Rein-Uudo: See objekt on... ambiguusne. Aga selle taga peab olema midagi enamat. Kui me ei võta riske, siis Vanapagan võidab niikuinii.

Silmapiiril on näha ähvardavaid pilvi. Mingi suur sündmus on tulekul.

Thomas (võtab sügavalt hinge): Okei, siis teeme seda. Aga oleme valmis kõigeks.

Rein-Uudo asetab objekti keset lauda. Ta lausub loitsu, mille on leidnud oma vanaema vanadest loitsuraamatutest. Kõik tundub tavapärane, kuni...

Äkki, objekt hakkab kiirgama intensiivsemalt, kõik kolm tegelast tõmbuvad tagasi. Ruum muutub külmaks ja hakkab värisema. Silmapilkselt ilmub objekti kohale kratt, Vanapagana abiline.

Kratt: Tasumine on tulekul!

Objekt lõhkeb, levitades endast välja intensiivse valguse, mis täidab terve ruumi ja hetkeks neutraliseerib krati.

Voice-over: See oli see hetk, kus kõik sai selgeks. Müstiline objekt ei olnud pelgalt abinõu, vaid ka test - kolmas ja võib-olla kõige olulisem katsumus neile kõigile. Aga mis hinnaga?

• Koht: Mahajäetud tankla, mille varjus on peidus ellujäänud inimesed.
• Tegelased: Rein-Uudo, Thomas, Terje, Sirje (üks ellujäänutest)

---

Thomas (laeb relva, laual on mitmeid sarnaseid relvi): Ma arvan, et neid on piisavalt... või mis?

(Hetkeks on vaikus. Sirje vaatab enda ümber, üritades leida midagi, mis näiks tavapärasena. Ta leitab bensiinipumba ja naeratab, aga siis märkab, et pumba kõrval on verine käsi. Sirje nägu muutub tõsiseks.)

Sirje: Tundub, et oht on lähemal kui arvasime.

Terje: (pöörab oma pead, silmad tuhmid ja ebaloomulikud) Oht on alati lähedal. Küsimus on selles, kuidas me reageerime.

Rein-Uudo: (vaatab talismani, mis on nüüd pooleldi põlenud peale eelmist kohtumist krattiga) Me peame olema valmis. Vanapagan ei tee vahet, kas me oleme valmis või mitte.

(Terje astub sammu edasi, puudutades lauale asetatud krattide püünist. Teda rõhub otsene hirm selle ees, mis võib juhtuda.)

Terje: Aga mis siis, kui... mis siis, kui me ei saa neid peatada? Mis siis saab?

Rein-Uudo: (näojooned on jäigad ja ebaloomulikud) Siis... siis me oleme lihtsalt veel üks osa sellest globaalsest katastroofist.

(Terje teeb sügava ohke, jääb hetkeks vaikseks, ja astub lähemale ühele relvale laual. Ta võtab relva ja laeb selle, vaadates Rein-Uudot. Vaikus on õhus.)

Thomas: (murdes vaikuse, häälel on kõhedusttekitav toon) Me peame liikuma. Ja olema valmis kõigeks.

(Kõik noogutavad, haarates relvad. Nad vaatavad teineteisele silma, Thomas avab tankla ukse ja nad astuvad välja, silmapiiril näha ainult pimedus ja ähvardavad pilved.)

MONTAAŽ

• Koht: Erinevad kohad mahajäetud linnas ja tanklas.
• Tegelased: Rein-Uudo, Thomas, Terje, Sirje ja teised ellujäänud.

---

(Montaaž algab Rein-Uudost, kes teritab puukirve serva. Ta vaatab üle oma õla, nähes midagi liikuvat. See on ainult tuule poolt liikuma pandud prügikott. Ta naaseb töö juurde, kuid ärevus püsib.)

(Kaamera liigub Thomase juurde, kes valab bensiiniga üle mahajäetud auto ja süütab selle põlema. Tuli valgustab läheduses liikuvaid zombisid, kes tunduvad rohkem evolutsioneerunud - neil on nüüd lihaste ja luude ebaloomulikud kasvud.)

(Terje istub mahajäetud poes ja loeb lapsepõlve lemmikraamatut, häälega mis kõlab nii tavalise kui ka õõvastavana. Ta vaatab aknast välja ja näeb zombit, kes komistab ja kukub. Ta naaseb lugemise juurde, kuid õhkkond on muutunud.)

(Sirje asetab tanklas püüniseid, kasutades liha ja verega määritud nööre ja võrkusid. Ta peatub hetkeks, nähes ühe nööri otsas lapse mänguasja. Ta nägu näitab otseseid hirme, mõistes, mida see võib tähendada.)

(Thomas ja Terje seisavad tanklas ja laadivad relvi. Thomase käed värisevad. Ta võtab sügava hingetõmbe ja jätkab. Terje jälgib teda, nähes tema värisevat käte ja mõistab, kui tõsine olukord on.)

(Rein-Uudo seisab tankla katusel ja vaatab binokliga kaugusesse. Ta näeb liikuvat massi, mis hakkab lähemale jõudma - zombide armee! Ta võtab binokli silme eest ja teeb risti endale.)

(Montaaž lõppeb, kui kõik ellujäänud kogunevad tankla sees, relvad laetud ja näod otsustavad. Nad vaatavad teineteisele otsa ja noogutavad. )

Impro - Zombie-õudukas

Kus: Mahajäetud tankla Kes: Rein-Uudo, Terje, Sirje, Thomas (muutumas zombieks)

---

Rein-Uudo: (Vaatab Thomasile otsa) Thomas, kui palju aega meil on?

Thomas: (Vaevu suutes rääkida, nägu kahvatu) Ei oska öelda. Kiiresti läheb.

Terje: Me peame ta kinni siduma. Enne kui ta muutub täielikult.

Sirje: (Väärastunud naeratusega) Oh, kas me peame? Võib-olla annab temast veel kasu olla.

Rein-Uudo: Sirje, mida sa ajad? See on elu ja surma küsimus!

Sirje: Aga kas pole elu ja surm ise üks suur mõistatus? (Paus, vaikus)

Thomas: (Alustab ebaloomulikku naeru, silmad muutuvad klaasjaks) Te kõik arvate, et teate, mis toimub. Aga te ei tea midagi.

Rein-Uudo: (Külmalt) Meil on siin reaalsus, millega tegeleda. (Pöördub Terje poole) Siduge ta kinni.

Terje: (Võtab köie) Ma ei oleks iial arvanud, et pean seda tegema. (Paus, hingab sügavalt sisse) Vabandust, Thomas.

Sirje: (Vihjeline) See kõik on alles algus. Ärge unustage, et lõpuks ootab meid kõiki sama saatus.

Thomas: (Vaevu kuuldav) Kõik on üks suur ring... ja ring saab varsti täis.

(Thomas hakkab muutuma kiiremini, hakkab nägema üha vähem inimlik välja. Terje alustab tema kinnisidumist. Rein-Uudo jälgib teda, nägu kiviks muutunud.)

Kus: Mahajäetud tankla Kes: Rein-Uudo, Terje, Sirje, Thomas (nüüd köies ja muutumas zombieks)

---

Rein-Uudo: Sirje, kui sa ei taha meid aidata, siis ära tee asju hullemaks.

Sirje: (Müstilise naeratusega) Ah, te arvate, et saate kontrollida seda kaost?

Terje: (Pilgutab silmi ja vaatab Thomast, kes on nüüd köies) On's sul mingi plaan, Sirje? Mida sa tahad?

Sirje: Plaanid, plaanid... me kõik oleme siin lihtsalt marionetid.

(Thomas alustab veidrat urinat, peaaegu inimlikku, peaaegu mitte)

Rein-Uudo: (Tõmbub eemale Thomase urinast) Vaikus on kuldne, eks?

Sirje: Aga mõnikord räägib vaikus rohkem kui tuhat sõna. (Terje ja Rein-Uudo vaatavad teda küsivalt)

Terje: Ma olen väsinud mõistatustest. Thomas vajab abi, mitte kõhedat poeesiat.

(Thomas hakkab äkitselt rabelema köites, suutmata vabaks saada)

Rein-Uudo: (Silmad pärani) Nüüd! Terje, kas sul on relv?

Terje: (Kõhklevalt) On jah, aga...

Sirje: (Katkestab) Aga iga valik toob kaasa tagajärjed. Kas te olete valmis?

(Thomas hakkab urisema valjemini, tema hambad on nüüd selgelt teravad)

Rein-Uudo: Ma teen seda. (Võtab Terje relva)

Terje: (Sügav hingetõmme) Tee, mis vaja.

(Suits! Rein-Uudo tulistab Thomast, kes jääb vait ja lõpetab liikumise. Vaikus, ainult nende hingamine kuulda.)

Rein-Uudo: (Pöördub Sirje poole) Ja nüüd?

Sirje: Nüüd hakkab alles päris mäng. (Müstiline naeratus)

MONOLOOG: Kus: Mahajäetud tankla, tumedam nurk, kust kostab vaikset tilkumist Kes: Sirje üksi, teised on eemal ja ei kuule teda

---

Sirje: (Vaatab pilguga ringi, tema silmad peatuvad Thomase elutul kehal ja seejärel Rein-Uudo ja Terje nägudel, kes on mõlemad väsinud ja kurnatud) Ah, Thomas... sa olid nii noor, aga mis on elu muud kui rida valikuid ja tagajärgi? (Vaikus, ainult tilkumise heli)

Te arvate, et teate, mis toimub? Arvate, et see on lihtsalt viirus, midagi, mida saab selgitada ja ravida? (Muigab, tema muie on äärmiselt kõhe)

Ma olen näinud asju, te ei kujuta ettegi... Või äkki kujutate? Rein-Uudo, Terje, te olete mõlemad nii erinevad, aga siiski nii sarnased. Mõlemad otsite midagi, mida ei pruugi leida. (Tõmbab sügavalt hinge)

Ja siin me oleme, ristteel, kus iga valik toob kaasa midagi uut ja ootamatut. Ma tean, mida te mõlemad tahate küsida... Kas see kõik on minu süü? Kas ma oleksin võinud seda vältida? (Vaikib hetkeks, silmad muutuvad veelgi müstilisemaks)

Vastus on nii jah kui ka ei. Elu on täis ambiguitsust, ebamäärast piiri headuse ja kurjuse vahel, normaalsuse ja hullumeelsuse vahel. Kuidas saab üks inimene otsustada, mis on õige?

(Vaikus. Sirje sulgeb silmad ja hingab sügavalt sisse ja välja, nagu valmistuks ta midagi suurt tegema. Kui ta silmad avanevad, on need täis uut, kuid arusaamatut otsustavust)

IMPRO - ZOMBIE-õudukas

OTT: Austatud konsiilium, on aeg viimaseks žanrivahetuseks.

PIRET: Meie täna õhtuses loos on olnud.. üllatusi ja väga tõenäoliselt tuleb neid veel.

MAARJA: Niisiis teeme ülevaate toimunust. Minu tegelane jne jne jne

CUE MART LISAB SIIA NELJANDA ŽANRI

MAARJA: Liigume edasi populaarsuselt neljanda autori või žanri juurde: Situatsioonikomöödia, mis peaks tähendama lugu, mis on:

Humoorikas. Lugu, mis käsitleb sõprust, armastust ja elu suurlinnas. Lugu, mis pakub lihtsat meelelahutust. Lugu, mis loob meeldejäävaid ja armastatud tegelaskujusid. Lugu, mis põhineb igapäevastel situatsioonidel.

OTT: Austatud konsiilium, kui teil ei ole rohkem küsimusi ega ettepanekuid, siis jätkame!

Kus: Mahajäetud tankla, nüüd on seal ka sõjamasin, mille Kratt ehitas Kes: Terje, Rein-Uudo, Sirje, Kratt

Kratt: (Astub sisse) Noh, siin on teie sõjamasin. Loodan, et see aitab.

Sirje: Vau, Kratt, sa oled geeniusest isegi parem!

Rein-Uudo: Geeniused on ülehinnatud, meil on vaja ainult Kratti.

Terje: Aga kuidas see masin töötab? On siin mõni nupp "Kõik zombid puruks" või midagi?

Kratt: Muidugi, selles on ju kogu võlu!

(Äkki avaneb sõjamasina uks ja sellest astub välja zombie, kuid naljakas ja koomiline.)

Rein-Uudo: Oota, see ei ole osa plaanist, Kratt!

Kratt: Oh, unustasin mainida, see masin töötab zombie jõul. Energiatõhus!

Sirje: Tõhus? Me oleme zombiapokalüpsises!

Kratt: Nojah, aga vähemalt on see ökoloogiline.

Terje: Ökoloogiline? Ma loodan, et see on ka efektiivne.

Kratt: Usaldage mind, see masin teeb rohkem kui lihtsalt sõidab.

Rein-Uudo: Nii et see võib ka kohvi teha?

Kratt: Tegelikult jah, ja röstitud leiba ka.

Sirje: Ei aita see leib meid zombide eest!

Kratt: Aga see masin aitab. Istuge sisse ja hoidke kinni!

Kus: Sõjamasinas, mis on mahajäetud tankla kõrval Kes: Terje, Rein-Uudo, Sirje, Kratt, Zombie (nüüd masina mootorina)

Rein-Uudo: Nii, me oleme masinas. Kratt, kus on start-nupp?

Kratt: Ah, see suur roheline nupp seal.

Terje: (Vajutab nuppu, masin ei käivitu) Nii palju siis rohelisest energiast.

Kratt: Oh, ma unustasin. Zombie vajab motivatsiooni.

Sirje: Mis? Kas me peame talle lugema mõne positiivse mõttetera või midagi?

Kratt: Ei, tal on vaja aju.

Rein-Uudo: (Otsib taskutest) Ma leidsin nätsu, kas see ajab asja ära?

(Zombie hakkab masinat käivitama)

Terje: Noh, näe, kõik on võimalik, kui sul on näts.

Sirje: Ärge unustage, meil on vaja jõuda turvalisse kohta enne ööd.

Kratt: Turvaline koht? Sõjamasin ongi turvaline koht!

Rein-Uudo: Jah, nii turvaline, et isegi zombie ei taha siit välja.

Kratt: Hoidke kinni, ma vajutan gaasi!

(Äkki masin hüppab edasi, kõik lendavad istmetel)

Terje: Wow, see on parem kui lõbustuspargis!

Sirje: Ma ei mäleta, millal ma viimati nii palju lõbutsesin!

Rein-Uudo: Mul on hea meel, et meil on zombie, kes seda kõike võimaldab.

MONOLOOG

Kus: Sõjamasinas, keset tühja maanteed Kes: Zombie, masina mootorina, kõik teised on masinas, kuid ei ole selles stseenis aktiivsed

Zombie: (Monoloog, räägib otse kaamerasse) Nii et te arvate, et saate mind lihtsalt kasutada? Minust on saanud teie väike energiapomm, ah? Te unustate, et ma olen zombi! Jah, ma olen aeglane, jah, ma kõnnin kummaliselt, kuid mul on ka tunded! (naerab) Tegelikult ei ole, aga ma olen siiski elus... omamoodi. Ja kui te arvate, et saate minuga niimoodi ümber käia, siis olete väga valesti aru saanud.

Ma olen näinud asju, mida te inimesed ei kujutaks ettegi. Olen söönud aju topeltjuustuburgeri vahel ja uskuge mind, see on palju maitsvam, kui see näts, mida te mulle andsite. Seega, kui te arvate, et teete minust oma orja, siis mõelge uuesti.

Nüüd, kuna te olete mulle andnud võimaluse, kuidas ma saaksin teile kõigile korralikult näidata, kui väsinud ma olen... Nii et hoidke kinni, sest ma hakkan kohe pidureid tõmbama.

Monoloogi lõppedes hakkab zombie järsku masinat pidurdama, põhjustades kaoses kõigile, kes on masinas, ja tekitades ohtliku olukorra.

Impro - sitcom

Kus: Tundmatu maailm, läbi portaali Kes: Rein-Uudo, Terje, Sirje, Kratt, Zombie (kes jääb portaali taha)

Remark: (Rein-Uudo kukub järsku läbi portaali ja maandub keset tundmatut maailma. Tal on ainult üks king jalas ja ta näib olevat hinge kaotanud.)

Terje: No vot, Kratt, sa tegid seda jälle. Kas sa ei saanud valida ajastut, kus oli vähemalt elekter?

Kratt: (naerab) Vabandust, vabandust, mul polnud aega valida. Ma olin hõivatud hinge võtmisega.

Sirje: Rein-Uudo, kuidas sa end tunned?

Rein-Uudo: (vaatab oma tühja kinga) Ma tunnen end nagu... poolik.

Terje: Noh, kui sa nüüd oma hinge tagasi tahad, siis peaksid sa Kratile midagi väärtuslikku andma.

Rein-Uudo: Kratt, kas sa soovid minu teist kinga?

Kratt: Ei, aga ma võtaksin selle külmiku seal nurgas! (osutab kummalisele külmikule, mis on ilmunud keset tundmatut maailma)

Sirje: Oota, misasja, külmik? Kust see tuli?

Rein-Uudo: Ah, see on minu vana külmik. Ma panin selle sinna, kui ma kolisin. Võta ära, Kratt.

Remark: (Kratt võtab külmiku ja loitsub, andes Rein-Uudole hinge tagasi.)

Rein-Uudo: Ahh, nüüd on parem. Kas keegi tahab õlut?

Terje: Õlu? Sul oli külmikus õlu?

Rein-Uudo: Jah, ma peitsin selle sinna, et Kratt ei saaks seda ära võtta.

Kratt: Hea mõte, Rein-Uudo, aga ma võtsin need siiski ära.

Remark: (Kõik naeravad, kui kaamera liigub tagasi tühjale maanteele, kus Zombie üritab üksi masinat uuesti käivitada.)

EPILOOG

Kus: Rein-Uudo korter, praegusel ajal Kes: Rein-Uudo, Terje, Sirje, Kratt

Remark: (Tegelased istuvad Rein-Uudo elutoas, kõigil käes Kratt'lt tagasi võlitud õlled.)

Rein-Uudo: Noh, tänu Kratile oleme me tagasi oma ajas. Ja mul on hing tagasi!

Terje: Ja minul on uus idee, kuidas zombie-apokalüpsist pääseda. Tulevikureis!

Sirje: Loodetavasti ilma hingede kaotamiseta.

Kratt: Oh, see oli ju lõbus. Ja ma sain külmiku!

Rein-Uudo: Ma saan nüüd aru, et hind peab olema tasutud, et saavutada midagi suurepärast... isegi kui see on vana külmik.

Terje: Ma õppisin, et ajas rändamine on riskantne, kuid vahel võib see viia sind kohtadesse, kus sa ei kujutanud ette, et sa kunagi käiksid.

Sirje: Ja ma õppisin, et kui sa usud, siis sa leiad tee. Isegi kui see tee on läbi imeliku portaali.

Kratt: Ja mina õppisin, et inimhinged on head, aga külmikud on paremad!

Remark: (Kõik naeravad ja tõstavad oma õllepudelid õhus kokku.)

Rein-Uudo: Kratt, kas sa teed meile nüüd pitsat?

Kratt: Ainult kui keegi mulle uue hinge annab!