Eelarvest ja sellest, mida Paide linn tegelikult vajab.

Maiko Kesküla
Varivolikogu eelarvekomisjoni esimees

Mulle hakkab tunduma, et Paide Teatri Varivolikogu on rohkem nagu psühhosotsiaalne eksperiment kui püüe linnavolikogu tegevust läbi tavainimese pilgu näha. Vaadata, kuidas keerukates, volikogu ette pandud küsimustes nö inimesed tänavalt peaksid hääletama, mis neid seejuures ajendab (isiklik või laiema avaliku huvi tajumine) ja kuidas nad suudavad lühikese ajaga teemadest läbi hammustada (või kas seda üldse tahetakse).

See polegi nii lihtne, sest ainuüksi järgmise aasta eelarve menetlemisel tuleb ennast kursi viia lehekülgede viisi numbriridadega ja sadade lehekülgedega lisamaterjalide ja seletuskirjadega. Selle pealt lühikese ajaga seisukohad või muudatusettepanekud kujundada on tegelikult paras pühkel. Volikogus olnud lohutavad, et ega seal see seis väga palju parem ei ole, materjale väga sügavalt läbi ei töötata ja tähelepanu saavad poliitiliselt laetumad eelarveread, peamislt investeeringud. 

Varivolikogu eelarvekomisjon käis koos ja võtan siis “mitte numbri inimesena” selle väga mitmekihilise teema siin avada. Justnimelt avada, sest sisuline arutelu läheb edasi ja eelarve on avatud aruteluks ja muudatusettepanekuteks kahe lugemise vahepeal, millest esimene on maha peetud. Et mitte väikestesse detailidesse kinni jääda, seadsin käsitlusele mõned lähtekohad:

• esiteks saada ülevaade, mis seisus on linna eelarve ja mida järgmine, 2022. aasta toob;

• teiseks võrrelda eelarvet linna pikemaajaliste arengueesmärkidega ja

• kolmandaks avada aruteluks teemad, mis aitaks pikemas perspektiivis linna eelarve positsiooni ja laiemalt tegevusvõimekust parandada.

Käesolevas loos jõuan käsitleda põhjalikumalt vaid esimest. Teist ja eriti kolmandat teemat arutame istungite vahelisel perioodil edasi. 

Mis on siis seis?

Paide linna 2022. aasta eelarve kogumaht on 21 251 730 eurot. Natuke üle 5000 maksumaksjaga maksame kinni sellest poole. Veidi üle miljoni tuleb kaupade ja teenuste müügist, keskvalitsuselt  saame tasandus - ja toetusfondi kaudu lisaks  (peamiselt koolide rahana) 4 380 175 eurot. Lisaks veel pool miljonit kaevandustasusid endise Paide valla aladelt ja ongi koos põhitegevuse tulude maht 16 136 777 eurot. Need on siis meie linna tulud. Kiiremad arvutajad saavad kohe aru, et 21 miljonilise eelarve juures tähendab see, et kulutame pea 4 miljonit rohkem kui tuludena sisse tuleb. Tõesti on see nii. Kusjuures põhitegevuse ehk palkade, majandamise ja igapäevase haldamise kulud on 16 028 185 eurot, seega investeeringuteks nagu teed, koolid, spordirajatised ja kõik muu jääb vaid 108 592 eurot. Investeeringute maht peaks kohaliku omavalitsuse finantstava järgi olema 10% tuludest ehk hoopis 1,6 miljonit. . Kuna tegu [RA2] on suuresti palgatõusust tuleneva kulukasvuga, siis võib arvata, et seis ei parane kuidagi ka järgmisel aastal, seda enam, et praeguse eelarve juures on majanduskulude tõusuks arvestatud vaid 3%, kuid elekter ja kütus on kallinenud oluliselt rohkem. Nii, et praegusel juhul on igapäevased majanduskulud kasvanud kiiremini kui tulud. 

Ometi investeeritakse järgmisel aastal vaata, et ligi 4 miljonit eurot (ja siin pole veel uue jalgpallihalli ca 1,5 milj. kaasfinantseeringut). Kust see raha tuleb? Lihtne - 2 miljonit laenu pluss eelmiste aastate ja järgmise aasta tulem. Ehk siis põhiliselt eelmiste valitsuste kokkuhoid pluss laen. Kusjuures seadusega lubatud laenumaht tõuseb 78,3% põhitegevuse tuludest - lubatud 80%.  Seegi muutub ja aastast 2025 peaks see olema juba vaid 60%. Seega  järgmistel aastatel tuleb võetavat laenu usinalt tagasi maksta. Kokku on linn järgmise, 2022. aasta lõpuks võlgu 12 641 148 eurot.

Tekib õigustatud küsimus, et miks peaks üks linnavalitsus oma valitsemisperioodi esimesel aastal kohe oma „hinge“ nii kinni tõmbama? Peale 2022.aastat tuleb veel kolm aastat valitseda ja järgmistel valimistel ka midagi ette näidata. Kui kohe esimesel valitsemisaastal linna investeerimisvõimekus nulli viia, pole valimiste eelsetel aastatel millegagi särada. Rääkimata samal ajal saabuvatest EL struktuurifondide raharongidestst, mis kõik vajavad omafinantseerimist ja elluviimise võimekust. 

Mida on 2022.aasta eelarvest oodata?

Vaatame siis milliste poliitiliste eesmärkide jaoks on  meil selline eelarve kujunenud. Kõigepealt miks nii väike põhitegevuse tulem ja nii väike jääk investeeringuteks? Põhjuse leiame personalikulude realt, mis kasvab eelmise aastaga võrreldes 8,5%  ehk üle 700 000 euro. Selle on linnavalitsus ka selgelt välja öelnud, et ametnike palk on võrreldes üleüldise palgatõusuga paigale jäänud ja konkurentsivõime kaotanud. See on suur ja jõuline samm, mis ilmselgelt väljendab linnapea Siret Pihelga poliitilist tahet parandada juba pikk aega valutanud kohta, mis tõenäoliselt oli ka üheks erimeelsuste aluseks endise linnapea Priit Värgiga. Lisaks on plaanis seni ülekoormust kurtvate ametnike kõrvale palgata veel üks arendusspetsialist ja tervishoiu - noorsootöö spetsialist. Neile on ettenähtud 9 kuu palk, kuna inimesed värvatakse alles kevadel. 

Ja loomulikult poliitikud ise, kelle personalikulude tõus üksi ulatub üle 150 000 euro. Selle eest saame lisaks ühele olemasolevale veel teise abilinnapea ja volikogu aseesimehe. Ma ei tea täpselt, mida hakkab tegema teine volikogu aseesimees, samas teist abilinnapead oli küll vaja. Juba ammu räägiti, et pehmed väärtused nagu haridus, kultuur, sport ja vabaajategevused ei saanud piisavat eestvedamist linnavalitsuse poolt. Nutikas juhtimine ja inimestele motiveeriva töökeskkonna loomine on üks olulisemaid edutegureid.

Lisaks tõrjun üleüldist põlgust poliitika ja poliitikute suunas. Tegelikkuses vajame palju rohkem poliitika tegemist kui seda hetkel saame. Kas lugeja teab, milline on näiteks Paide linna hariduspoliitika, sotsiaalpoliitika või elamupoliitika? Millised on kokkulepitud poliitilised eesmärgid ja sihid? Kas Paide linnavalitsuses ja volikogus tehakse teadmistepõhiseid poliitilisi otsuseid lähtudes ka andmete analüüsist? Sellel taustal võiks siis vähemalt loota, et absurdsena tunduvad palgatõusud ja uued poliitilised ametikohad parandavad vähemasti ka linna juhtimisvõimekust ja teadmistepõhist otsustusprotsessi.

Muus osas jätkab linnavalitsus juba väljakujunenud rada. Majandatakse ja toimetatakse ning toetatakse linna tuntud ettevõtmisi nagu Paide Linnameeskond, Paide-Türi rahvajooks, Paide Teater, Arvamusfestival, Ruumieksperiment jne. Seda tasub märkida, sest leidub ka poliitilisi jõude, kes parema meelega neid ettevõtmisi ei toetaks. 

Investeeringud

Investeeringute osas on selgeks võitjaks Roosna-Alliku piirkond: Lasteaed Hellik koos basseiniga 680 457, katlamaja 100 000, koolibuss 80 000  lisaks mitmed väiksemad investeeringud teedesse, koolimajja jm. Omavalitsuse teedesse lähebki kokku 1,3 miljonit, suurematest objektidest on Parkali tänav, Kesklinna ja Väike-Aia tn vahele parkla ja Paide-Viraksaare kergliiklustee väljaehitamine (siia tuleb riigi toetus). Lisaks tehakse hulganisti korda terviseradasid, mänguväljakuid ja parandatakse üldist haljastust. Jätkatakse suuremate hoonete etapiviisilisi rekonstrueerimisi. 

Sisuliselt tegu siis hädavajalike investeeringute ja koalitsiooninõukogu poolt esitatud soovide seguga. Poliitilise poole pealt võib vist pigem vaadata koalitsioonis olevate volinike ja nende valijate huve. Roosna - Alliku puhul on kindlasti mängus sealse kogukonna häältega volikokku saanud Sille Pudel ja Peeter Saldre. Oma panus on kindlasti ka kohalikku ellu panustanud keskerakondlasel ja ettevõtjal Hannes Soonseinal. 

Seos linna arengukava ja eelarvestrateegiaga

Igal tegevusalal on eelarve seletuskirjas välja toodud ka üldine seos linna arengukavaga. Lühidalt öeldes - nii nagu kõikidel väiksematel kohalikel omavalitsustel on ka Paide linnal määratu suur hulk täitmiseks antud ülesandeid. Prioriteet on küll haridus, kuhu läheb kõige rohkem raha, samas  laias plaanis kustutatakse ühe käega tuld ja teisega vaadatakse, et äkki saab linna arendamiseks veel midagi toredat juurde teha või projektirahaga arendada. Linnal on küll olemas arengukava, aga see taandub peamiselt olemasolevate teenuste lihvimisele - suurem ja läbimõeldud plaan, kuidas lahendada omavalitsuse ees seisvaid suuri probleeme nagu elanikkonna kahanemine, tööjõupuudus, tarkade töökohtade vähesus, eluasemete puudus, turistide vähesus jms. puudub. Teisest küljest võib öelda, et iga euro üritabki kaudselt neid probleeme lahendada, sest need lähevad kohalike teenuste ja taristu arengusse. Paraku on sellest vähe. Paidel on teadaolevalt ühed parimad avalikud teenused Eestis, suurepärane asukoht, ilus loodus ja tervislik elukeskkond sh tugev kogukond ja kultuurielu. Kuid ikka hääbume. 

Kas ja mida saaks teha teisiti?

Tuleb kahjuks nentida, et me elamegi omavalitsusega, nii nagu paljud teised, millel on viimse piiri peale viidud võimekus ennast üleüldse üleval pidada. Ja võimekuse määrab suuresti maksumaksjate hulk ja nende palga suurus.  Kuid pole saladus, et oleme kogu maakonnaga 736 eurose keskmise netosissetuleku, Eesti ühe madalaima haridustaseme ja kahaneva elanikkonna juures, üpris keerulises seisus. 

Pakun välja mõned teemad, millest võiksime nüüd kahe eelarvelugemise vahepeal selgemat sotti saada ja arutleda võimalike lahenduste üle. 

Ajud ja tark juhtimine

Piiratud tingimustes vajame eriti nutikat ja tõhusat tegutsemist. Kuidas läheb aga meie ametnikel, allasutuste töötajatel ja juhtidel? Kas nad on väärtustatud, hoitud ja pühendunud? Aus vastus, et ega keegi eriti ei tea, sest ei küsita. Samas on ainuüksi Paide linnavalitsusest viimase kahe aasta jooksul lahkunud 28 inimest. Isegi kui poliitikud ja lapsehoolduspuhkusele minejad maha arvutada, jääb alles suur hulk inimesi. Ametnikud on linnavalitsuse vereringe, seda kinni pigistades jääb areng seisma. Seega ei tohiks linna arendamisel vaadata vaid teid ja tänavaid ning õpetajate palku, vaid ka linna jaoks töötavate inimeste heaolu ja arenemist ning seada neile selged eesmärgid. Kindlasti tuleb eraldada vahendid nende inimeste arengukeskkonna loomiseks. Millist juhtimismudelit vajame tarkade otsuste tegemiseks? 

Elamufond

Eelarve positsioone parandaks rohkem maksumaksjaid. Kui uurida, mis on inimeste siiakanti kolimisel peamiseks takistuseks, tuuakse välja eluaseme puudust. Üürida pole midagi ja seda mida müüakse, ei taheta osta. Üle paljude aastakümnete on Paides müügil värskelt renoveeritud uued ruutmeetrid. On töökohad, on elukeskkond, aga elada pole kuskil. Noored eelistavad  üürida, mitte osta; õigemini ega noorena pole ostmiseks isegi võimekust aga üüriturg on sisuliselt puudu. See on suurim praktiline ja käegakatsutav takistus siia elama asumisel.

Välistööjõud

Meil töötavad ja elavad Paides sajad sissekirjutust mitteomavad inimesed. Nagu hiljuti üks linnaametnik tabavalt ütles - kui suudaksime jaanuariks saada linna 50 keskmise palgaga uut sissekirjutust, kasvaksid järgmise aasta tulud 100 000 euro võrra. Mida teha, et siin töötavad, elavad ja teenuseid tarbivad eestlased ja välismaalased ka oma osa panustaks?

Koostöö ja veelkord koostöö!

Saan aru, et meie maakonna kolm omavalitsust nii pea ühinema ei hakka. Kuid keegi ei keela meil ametnike ja juhtide tasandil tihedat koostööd teha, et omavalitsuste teenuseid paremini katta -  jagada teadmisi ja kogemusi, võtta koos tööle ametnikke, planeerida maakonnaüleseid tegevusi nii suures plaanis kui ka valdkonnapõhiselt nt noorsootöös, linnaplaneerimises, haridusasutuste tugiteenustes, sotsiaalvaldkonnas jne.

Meil on olemas küll maakondlik arenduskeskus ja omavalitsuste liit, kuid KOVide koostöö peaks jõudma väga praktilisele ja spetsialistide tasandile välja. Sellised teemapüstitused -mõelge kaasa ja kirjutage oma mõtteid.

Siis areneb Paide ja kogu Järvamaa!